Empiirilised või aprioorssed argumendid
osata kasutada, siis on raske keemilisi valemeid kokku panna. Geograafias ja ajaloos
toetutakse samuti empiirilistele argumentidele. Geograafias on igasugused statistilised
andmed, näiteks palju elab kuskil linnas inimesi ühe ruutkilomeetri kohta. Geograafias on ka
faktid, näiteks mis aegkonnas tekkisid kivimid. Ajaloos on vanadest aegadest säilinud tekstid,
millest teadlased üritavad aru saada ning selle sisu edasi anda. Eesti muinasajaloost saame
teada väga palju Läti Hendriku kroonikast.
Arvan, et keeleõpetuses toetutakse nii aprioorsetele kui ka empiirilistele argumentidele.
Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi
ning luuletajaid. 9. klassis lugesin romantismi ajastu üht suurimat teost, milleks oli Alexander
Dumas ,,Kolm Musketäri." Samas, kui õpitakse grammatikat, siis toetutakse empiirilistele
argumentidele
annaabi.ee 
