A.Kivirähk "Joodikute edetabel" kokkuvõte
Rootsis, on viidud alkoholipoliitika äärmusliku karmuseni ning võrreldes Vahemere-
äärseid riike siis ei tohiks need eestlastest väga maha jääda kunas seal tarbitakse
veini päevast-päeva. Autori arvates pole see üldse tähtis, mitmendal kohal Eesti riik
selles edetabelis seisab - tähtis on see, et inimesed ei jooks ennast alkoholist lolliks.
Minu arvates võib lõpulauset lahti seletada nii, et alkoholi tarbimist ümbritseb mingi
humoorikuse ja muheduse vatt, mis omakorda tähendab seda, et pigem juua
mõõdukalt kui olla kaine, lugeda piiblit, elada elu mingite kindlate reeglite järgi ja siis
kuskil ,,nurgas" tujutseda ja terve maailma peale vihane olla. Nii nagu ka autor tõi
välja punktid, kus ta arutles Tõde ja Õiguse tegelaste vahel, kuidas peategelase
naaber Onu Pearu oli vägivaldne ja vihane kuid kohati humoorikas, viskas nalja ja ei
võtnud oma elu nii tõsiselt nagu peategelane Andres, nii arvan minagi, et kõik mis on