SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
roostikke. Viimastel aastakümnetel on leviala suurenenud põhja suunas, kohati
60. laiuskraadideni. Kuldi tüvepikkus on kuni 2 m, õlakõrgus 120 cm, mass kuni
45
125 kg; emised on väiksemad. Kuldi vahedad pikad kihvad suunduvad ülespoole.
Kihvad on olulised rivaalidega võitlemises, sest ta kaitseb siseelundeid vastase
kihvalöökide eest. Kõigesööja, toitub taimede juurtest, mugulaist, võrseist,
viljadest, vihmaussidest, putukaist ja nende vastsetest, pisinärilistest, munadest
ja raipeist.
Metssead tuhnivad toiduotsingul üles suuri alasid, kohati kahjustavad ka
põllumaad ja metsakultuure; karmil talvel vajab lisatoitu. Talvel on metssead
aktiivsed päeval, muul aastaajal videvikus ja öösel. Karjaeluviisiga, omaette
hoiavad üksnes vanad võimsad kuldid, kelle ainus vaenlane on inimene.
Tavaliselt saab metssiga suguküpseks 2. eluaastal, kuid väga soodsa toidu ja