Transporditeaduskond Õpperühm: AT 51 Juhendaja: lektor Henri Vennikas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 SISSEJUHATUS 9. Septembril Tallinna Tehnikakõrgkooli D101 ruumis toimunud labori ülesandeks oli välja selgitada etteantud sõiduki lisa- ja mugavusseadmed ja nende komponentide tuvastamine. Samuti tööpõhimõtete kirjeldamine olemasolevate teadmiste põhjal. Meie grupile seati ülesandeks tutvuda lähemalt Toyota Avensise SRS süsteemiga, samuti otsisime üles kõik ülejäänd lisa- ja mugavusseadmed. 2 SÕIDUKI TEHNILISED ANDMED Mark: Toyota Mudel: Avensis 2.0d Aasta: ~1997 Keretüüp: luukpära Joonis 1 – Toyota Avensis [1] 3 SÕIDUKI LISA- JA MUGAVUSSEADMED
Auto elektrilised mugavusseadmed Auto eelsoojendused 2012 Mugavusseadme nimetus, kuidas töötab, tootjad 1. Kuidas seda nimetada? Mootoriplokisoojendus Mootorisoojendus Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto ...
LISA- JA MUGAVUSSEADMED TÖÖ NR. 7 PARKIMISABI Transporditeaduskond Üliõpilane: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: M. Jets Parkimisabi otstarve Eesmärgiks on juhil aidata tagurdades aru saada, kui kaugel on objekt autost. On olemas nii eesmised kui ka tagumised parkimisabid. Töötab see siis nii, et mida lähemale hakkab ojekt andurile jõudma seda tihedamaks helisignaal läheb. Kui objekt on kaugemal, siis heli sagedus on katkendlik ning lähemale jõudes sagedus muutub tihedamaks, kuni sinnamaani, et kui objekt on lähemal kui 30 cm siis jääb kostma pidev helisignaal. Abiks on ta suuremate autode ja juhi algsete oskuste korral. Parkimisabi tööpõhimõte Pa...
Laboratoorne töö Nr 5 Kliimaseade Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT52a Üliõpilased: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: Marko Jets Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne:
Referaat GPS ja Navigatsioonisüsteem Renault Espace-l Õppeaines: Auto lisa- ja mugavusseadmed Tallinn 2008 Sisukord Mis on GPS?........................................................................................................................ 3 Süsteemi areng.....................................................................................................................3 Kuidas GPS töötab? ............................................................................................................4
Karl Sepp ISESEISEV UURIMUSTÖÖ Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT51 Juhendaja: H.Vennikas Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2
3. Sõidukite kontrollimise tehnoloogia Kõik, mis liigub, see kulub nii on ka autodel. Just seetõttu ollakse kasutatud autode ostmisel äärmiselt tähelepanelik. Kindlustamaks ostetava sõiduki korrasolekut on vajalik teostada vastav kontroll. Selleks kasutatakse kahte enamlevinud moodust: visuaalne kontroll ning sõiduki diagnostika. Visuaalse kontrolli käigus hinnatakse auto kere seisukorda (korrosioon, kriimud jms), vaadatakse üle lisa- ja mugavusseadmed, jälgitakse mootori tööd ning tehakse testsõit. Sel viisil teostatud kontrolli miinusteks on täieliku ülevaate puudumine autodel esinevatest vigadest ning asjaolu, et elektroonika tõrgete ja parameetrite olemasolu kindlaks tegemine pole võimalik. Elektrooniliste süsteemide diagnoosimiseks on vajalik teostada veaotsing. Selleks peab testija analüüsima katse mõõtetulemusi ja tegema õiged otsused. Testi sooritaja peab tundma
Tõmmitsad. Rakised. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus. 3.2. AUTODE HOOLDUSEL JA REMONDIL KASUTATAVAD ERITÖÖRIISTAD. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus. 3.3. LUKKSEPATÖÖD. Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine. Keermestamine. Painutamine. Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd 3.4. AUTOKEREDE JA SALONGISISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE Uksed ja luugid lukud, käepidemed, tõstukid, klaasid, peeglid jm nendega kaasnevad mugavusseadmed, ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Valgustid, signaliseerimisseadmed - ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Salongi sisustus, ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Kere väline varustus - ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Kinnitusvahendid, ehitus, tööpõhimõte, avamine, kinnitamine ja reguleerimine. 3.5