Mošee
Ühes
reeglite ilmumise ning moseede täiustumisega tekkis üsna peatselt mihrbi kõrvale kantsel
(minbar), kust peetakse igareedeseid palvusi.
Varajastel moseedel puudus torn - minarett. Esimese minareti sai arvatavasti mosee
Kairouanis Tuneesias 703. a. Mõned allikad viitavad ka varajasematele minarettidele aastast
665. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade Süüria kirikute torne.
Minaretil on mosee arhitektuuris nii kaunistav kui funktsionaalne ülesanne - muezzini kutse
palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale.
Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele
klassidele, rändajatele, haigetele ja vanadele. Sageli elasid moseedes pühakud ja askeedid -
vahel isegi minaretis.
Mosees on lisaks eespool nimetatutele veel järgmised osad:
Dakka - platvorm, millelt muezzin kutsub palvele peale kutset minaretist.
Kursi - laud ja tool koraanile ning selle lugejale.