Maateadus alused
Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms.
Laavavoolu vette suubumisel tekib plahvatuslik veeauru purse.
Mudavoolud püroklastika+vesi. Eriti esineb lumekattega vulkaanidel.
Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud.
Fumaroolid(väävlisuits), Geisrid, Mudavulkaanid.
Laavavol ise on suhteliselt väike ohuallikas. Hoopis suurem osa on nn lõõmpilvedel, mudavooludel, püroklastilistel vooludel. Ka hiidlained
ja näiteks purskele järgnenud näljahäda.
Aktiivsed vulkaanid on pideva jälgimise all. Mõõdetakse Vulkaani tipu kerkimist, kraatri laienemist, nõlvade järsenemist ja maavärinaid.
Samuti gaaside eraldumist, temperatuuri, koostist, kogust.
Maa atmosfäär ja hüdrosfäär on vulkanilise päritoluga.
Moondekivimid.
Moone e metamorfism mapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine. Vesilahuste katalüüsil
annaabi.ee 
