Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal
Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist
2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad. 2. Maalihked. 3. Mudavoolud. 4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad: Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid. Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. 5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel.
3) Seismiline vaatlus 4) Vulkaanikraatri kohalt mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus 5) Mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi Vulkaanide kasulikud omadused · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele · Hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana, nt. Islandil · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustikke vete segunemisel vulkaanilisega materjaliga · Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad varinguid · Geisrid ja kuumaveeallikad tekkivad ka vulkaanipurske tagajärjel Geiser Strattur Islandil Mudavoolud Kaukasuses Vulkaanid väljaspool Maad Vulkaanid ei ole ainult Maal. Näiteks on Marsil olemas vana, suur,
Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD Mäe tekke protsess on kurrutus ja kurrutus on see, et maakihid surutakse külgedelt kokku. Kurrutuse puhul alluvad kivimid külgsurvele . himaalaja mäestid, ordileerid, pangasmäestikud. Maakoore murrangute puhul jaotub maakoor pangasteks. Võib vajuda Süvakivimid Tardkivimid tekinud magma tardumisel, kõvad nt graniit, basalt (must kihiline kivim)
maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid · Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. · Vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks
- Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud, maapinnas
Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi- kontinentaalse rifti. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. (lühem: kuuma täpi tagajärjel tekitatud kolmeharuline rebend, Tekib pangamäestik ja vulkaanid) 8. Tead vulkaanide levikut ning liigitust kuju (kilp- ja kihtvulkaan, iseloomustsus), mille poolest erinevad ja purske iseloomu järgi (passiivne, aktiivne, kustunud vulkaan. Mis on kaldeera, mudavoolud, põhjused miks tekkivad. Vulkaane esineb: laamade servades (vaikse ookeani tulevöös, atlandi ookeani keskmäestikus, vahemere piirkonnas), mandrite murrangualal, kuuma täpi piirkonnas (õhuke maakoor) Kilpvulkaan: tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laiali ja ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan: tekivad ränist ja gaasidest rikastunud voolavast, graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad
Iseseisevtöö ,,Põllumajandus" Itaalia Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Itaalias on kõige suurem osakaal põllumaal(37%), sellele järgnevad metsa(34%)- Maakasutus Põllumaa Karjamaa Mets Muud ja rohumaad(15%) 2) Põllumajandusega tegeletakse Itaalias peamiselt põhjaosas ja idarannikul, kuna seal on tasane maapind ja soodsam kliima. 3) Itaalia asub lähistroopilises v...
keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha- ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid?
Geograafia KT2 MAAKOOR (litosfäär) 6-10 km ookeanide all 25-40 km mandrite all kuni 80 km kõrgmäestikes ÜLEMINE VAHEVÖÖ (astenosfäär) 6-80 km maakoorest kuni 900 km ALUMINE VAHEVÖÖ 900 - 2900 km VÄLISTUUM, vedel 2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid...
Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. FÜÜSILINE Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta. Murenemise tähtsus o Tekivad setted o Tekib muld o Muutub pinnamood Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Geisrid - vett purskav kuumaveeallikas. Fumaroolid -kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad. Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine, varingud). Vulkaaniliste alade kasu inimestele Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja
· Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist
Kihtvulkaan Happeline laava (graniidsetest kivimitest) on viskoosne, väheliikuv, mistõttu tardub maapinnal jahtudes kiiresti ja seetõttu kasvavad need vulkaanid peamiselt kõrgusesse. Kilpvulkaan Aluseline laava (basaltne) on vedel ja liikuv ning tardub jahtumisel aeglaselt. Tulemusena tekivad suurepindalalised kilbikujulised vulkaanid. Lõõmpilvedgaaside ja vulkaanilise tuha segust moodustunud pilved Vulkaanilised mudavoolud ehk lahhaarid vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
Hästiliikuv, ning maapinnale voolab rahulikult, valgub pikkade vooludena laiali( lamevulkaanikoonus) Kihtvulkaanid- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad aeglaselt. Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul
jaotuvad: kustunud, suikuvad, aktiivsed Leidub laama piirialadel - ookeani keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis (Island, Vaikse ookeani tulerõnga vööndis) Laamade sisealadel - kuuma täpi, rifti piirkonas. (Havai, Ida-Aafrika vulkaanid) Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest magmast Kihtvulkaanid tekivad rönist ja gaasist rikastanud graniidsest magmast. negatiivne mõju; maavärinad, geisrid, lõõmpilved, mudavoolud postiiivne mõju: vulkaaniline pinnas viljakad, geisrid on energiaallikateks Maavärinad on maapinna lühiajalised järsud kõikumised ja vappumised.Tekivad kui pinged on suuremad kui maakoor taluda suudab. 3 piirkonda: Vahemere vöö, Vaikse ookeani tulevöö, Atlandi ookeani keskmäestiku vöö negatiivne mõju; põhjustab maanihkeid, lõhenemist, üleujutusi, tsunamisid, tulekahjusid seismilised lained;kivimitest vabanevad elastsed pinged, mis levivad maavärina koldest eemale
rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. o Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. · Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. · Maavärinate tekkepõhjused ja levik
On märgitud ära vulkaanipursked aastatel 1858, 1870, 1879, 1882 ning 1894. aastal, mil toimus seni ka viimane vulkaanipurse. Tänase seisuga pole mingeid tõendeid sellest, et lähiajal peaks toimuma vulkaanipurse. Minevikus on Rainieril olnud suured lumelaviinid ning vulkaanilised mudavoolud, mis ulatusid kuni tänapäeva Tacoma ja Seattle'i lõunaosani. Mount Rainier on kihtvulkaan, mille kõrguseks on 4392m. Rainier, nagu enamus kihtvulkaane on tekkinud tihke ja paksu magma kiirel tardumisel. Rainieri tardunud magma on muutunud andesiidiks, millest ka Mount Rainer enamasti koosneb.
happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub plahvatusega, temp madalam, vesuuv, kljutsi, fuji) vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, (laamde lahknemispiirkond(Island), põrkamisp(lõuna-ameerika), nihkumisp(), ja kuuma täpi piirkond(Hawai)) vulkaanidega kaasnevad nähtused.(tuhapilv, tardkivimid, mudavoolud, maanihked, gaasid) 11. Nõlvaprotsessid- nim. kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlva raskujõu mõjul millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus (sademed, nõlva kalle, materjal, temp, inim tegevusest, maavärinad, vulkaanide tegevus, taimestik)
Magma teekond lühike. Kihtvulkaan: Räni- ja gaasivaene väheviskoosne basaltne magma, liigub hästi, laialivalguv laama moodustab lameda koonuse. Magma teekind pikk, mitu harulõõri, kraater lai. 10) Vulkaanipurske tagajärjed Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikoksiidid, väävliühendid. Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad, turistiatraktsioonid. 11) Maavärinate tekkepõhjused ja paiknemine Maavärinad tekivad maapõue kivimites pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Esinevad laamade servaaladel, tekivad kõikide laamade põrkumisel (mandriline ja ookeaniline, m ja m, o ja o). Maavärinakolle asub maapinna sees, epitsenter maa peal. Tekivad seismilised lained.
vahega tegutsevad (Vesuuv, Etna). * kuum täpp- laami all on paigal, sulatab seda kohta, laam liigub veidi laiali, magma tõuseb üles ja tekitab vulkaani. Hawaii saartel, Yellow stoneis (USA). Liigitus laava koostise järgi: kilpvulkaanid- laava vedel, aluseline, ookeaniline Hawaii(koonus madal, laava valgub kaugele), kihtvulkaanid- laava happeline, sitke, mandriline (koonus kõrge, hakkab tarduma). Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: võib tuua kasu hea mulla näol (Indoneesia), mudavoolud, lõõmpilved, maavärinad, väävlit sisaldavad gaasijoad, kuuma vee geisrid. Vulk. mõju loodusele: atmosfäärile- kliima võib külmeneda nii, et hulk valitsevaid looma liike võib hukkuda, tuhapilvedel tagajärjel, sulgeb jõe mäest alla tulles, kujundab reljeefi hävitab metsa, H ja O on tulnud vulkaanidega maapinnale ja tekkis ookean H2O. Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved.
ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised:
Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt
20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal. Kõik ookeanide vulkaanid. 21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid. Vulkaanipursetega kaasnevad. Varingute tagajärjel maaalustes koobastes. Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes. Tektoonilised maavärinad. 26.Mis põhjustab tektoonilisi maavärinaid?
Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide) Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti. · Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused mudavoolud lõõmpilved maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) · Nõlvaprotsessid
vahega tegutsevad) Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, kõige rohkem on vulkaane Vaikse ookeani „tulerõngas“. Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega (temperatuur ja koostis). Kihtvulkaan tekib siis, kui magma on happeline ja tardub väljumis koha lähedal. Kilpvulkaan tekib siis, kui magma on aluseline ja vedel ning voolab kiirelt lõõrist eemale ja moodustab laavaga kaetud ala. Kaasnevad nähtused – laavavoolud, mudavoolud e lahaarid, lõõmpilved (tuha- ja gaasipilved), maavärinad, mille tulemusena tekivad maalihked ning kivimid ja püroklastiline materjal. Kasu inimestele – turism, viljakad mullad, ehitusmaterjal (tuff), geotermaalenergia, rikkalikult maavarasid (kuld, hõbe, vask, maagid). Maavärinad Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kolde sügavus on aga erinev ning oleneb laamapiiri tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused
N: Ida- Aafrikas 12) Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. 13) Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. 14) Maavärinate tekkepõhjused ja levik.
Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett.
ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked; Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang; Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter. Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes. Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid.
Laki ja Hawaiil Maona Loa). Kihtvulkaanid: Tekivad suure viskoossusega graniitsest magmast; Sageli toimuvad plahvatuslikud pursked ning õhkupaisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanikoonuse nõlvadele moodustades laavaga vahelduvaid kihte; Magma tardub sageli juba vulkaanilõõris; Asuvad mandritel (nt Fuji Jaapanis, Etna Sitsiilias). Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid, CO2; Mudavoolud-lahaarid tekivad lume ja jää sulamisel; Nõlvedel oleva pinnase liikumine ja varingud põhja vulkaanidest tingitud maavärinad. Vulkaanide tegevusega kaasnev positiivne: Viljakas pinnas tänu mineraalide kõrgenenud sisaldusele; Mõningate maavarade teke (kuld, hõbe, vask); Kuumaveeallikad ja geisrid. Maavärin on: seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine / kivikeskkonna elastne deformatsioon. Maavärina liigid: Vulkaanilised; Varingud maa-alustes koobastes;
saarega. Hawaii saaresti Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuna saar liikus kuumast täpist eemale, sest Vaikse ookeani saar liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeeria kujuneb kui magmakambri lagi langeb sisse moodustades ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Vulkanismiga võivad kaasneda veel freaatilised plahvatused, geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud ja laavavoolud. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast. Maavärin tekib litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle- punkt, kust murrangu tekkimisel saab maakooreplokkide omavaheline nihkumine alguse.
12. Ehituse järgi jaot. vulkaanid? Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid. 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater, löör, pealõõr, harulõõr, lavavoolude- ja tuffi kihid. 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Tegutsevate vulkaanide ,,suitsu" uurimine näitas, et selle gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik, ja vääveldioksiidi ning N, Cl, G jt. ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapaistsvalt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jms. 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgele sisaldusele. Ehe
poolejääva asustamata piirkonna peale. Valdavat osa sellest piirkonnast tabas esmalt võimas kividest, tuhast, aurust ja gaasidest koosnev pilv. Kuumus pilves ulatus +260 kraadini ja see tormas mäest alla kiirusega 1078 km/h. Puud 4,8 km raadiuses hävisid aurustusid või paisati teadmata kohta. Järgmise löögi andis peamiselt mudast, tuhast, kividest ja jääst koosnev sagelaviin. Liikudes kiirusega 250 kuni 290 km/h, surus vee Spiriti järvest välja just nagu vannist. Mudavoolud, mille põhjustas kuum tuhk, mis vulkaani tipust varisenud jäätükid üles sulatas, andsid kolmanda ja viimase löögi. Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi. Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine, mille kõrgus ulatus 40 meetrini
· Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolidkuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid
Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete
gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn.laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera. Lõõmpilv- kuum, gaasidest ja tuhast koosnev pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla.Vulkaanilised mudavoolud- lahaarid, tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad nõlvadel oleva pinnase liikumist, varinguid jms. Aastaid pärast purset võivad maa seest tõusta kuumd, kollast väävlit sadestavad gaasijoad- fumaroolid või teatud rütmiga purskuda kuuma vee ja aurusambad- geisrid. Ette ennustamine: soojusmonitoornigul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse
Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete
See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid. Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed
Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükke, tuha ja laavatilkade segu. Väga laastavad võivad olla vulkaanilised mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga.
basaltne. Suuri purskeid ei ole, räni- ja gaasidevaene. Liigitus purskesageduse järgi: 1. aktiivsed Etna, Kljutsi 2. kustunud vulkaanid (inimajaloo jooksul ei ole pursanud) Elbrus, Kilimanjaro 3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad) MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga kaugele, gaasid võivad olla mürgised 2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab, seguneb tuha, kivimitükikeste ja laavaga), olenevalt kiirusest võivad hävitada maju, põlde, teid, sildu, jne. 3. fumaroolid (väävlit sisaldavad gaasijoad), võib liikuda kaugele, on kahjulik 4. maavärinad 5. geisrid ja kuumaveeallikad Maavärinate ja vulkaanide mõju inimesele ja majandustegevusele POSITIIVNE NEGATIIVNE
Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine kaldeerajärv Vulkanismi mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele: KASU: viljakas pinnas, mineraalained, rohkesti maavarasid, energiaallikaks kuum vesi KAHJU:tuha alla mattuvad linnad, hävineb taimestik, mudavoolud purustavad teid ja maju, õhu saastatus. 7.Kivimite liigitamine: Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisijärgi kolme suurde rühma: tard-ehk magma-,moonde ja settekivimid. TARDKIVIMID:tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.Süvakivimid-tarduvad maakoores magmast, graniit
a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) ,,kuuma täpi" piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11. Nõlvaprotsessid on kivimmaterjali liikumised nõlval raskusjõu mõjul. Nõlvaprotsesside intensiivsus sõltub murenemisest, nõlvakaldest, välisjõududest(tuul, vesi, jää), maavärinatest ja vulkaanilisest tegevusest, maapinna ebatasasustest, gravitatsioonist, taimestikust, nõlva materjalist, inimtegevusest.
Sellised on näiteks Vaikse ookeani Hawaii saarestiku ja Ida - Aafrika vulkaanid. vulkanismiga kaasnevaid nähtusi; 1) Gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvad nn lõõmpilved. Selliste pilvede temperatuur võib küündida kuni 1000 kraadini ja kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Antud pilved võivad kahjustada lähedal asuvate inimeste tervist, kui ka sealset loodust. 2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. 3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel
kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus * Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda. * Linnad ,mis on vulkaanide läheduses on üldiselt väga rikkad maavarade poolest, ehk ka üldiselt rikkad. Linnale pole see probleem kinni maksta
tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm.Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nähtused ja nende tagajärjed:Geisrid – purskavad kuumaveeallkad. Lõõmpilved – gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad Maavärinad – maakoore lühiajaline järsk rappumine. Vulkaaniliste alade kasu inimesele *viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus )*maavarad – kuld, hõbe, vask*ehitusmaterjal – tuff*kuum vesi on energiaallikaks *turism*lõõmpilved – segavad lennuliiklus*maavärinad – murrang, tsunami
Vulkaanide jaotus: · kihtvulkaanid- magma omadused: graniitne, väga vähe liikuv, räni ja gaaside rikkas , levik-mandriliste laamade serva aladel, koonuse kuju , kõrge ja kihiline · kilpvulkaanid- magma on basaltne, räni ja gaaside vaene, hästi liikuv/voolav, vulkaani koonus lame, esineb Islandil Vulkaani purskega kaasneb: · Suurte kaldeerade teke- magma kolle ja paisub ja koonus kukkub sisse · Tekivad väga suured lõõmpilved · Mudavoolud- lahaarid · Magma voogab alla · Eraldub mürgised gaasid · Kaasnevad maavärinad · Geisrid- mudavulkaanid või kuumaveeallikad · Suur hulk tuhka Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 3.4. Maavärinad Maavärinad on maapinna kiire vibratsioon, mis on tekkinud maapinna kivimite liikumisest elastsetest pingetest vabanemisel. Kolle on maavärina teke koht.
toimunud maavärin tekitas merepõhja peaaegu 1300-kilomeetrise lõhe.) 3. murrangutest tingitud maanihked. 4. Suletud veekogudes mitmemeetrised tõusud-langused – seišid Tsunaami teke Kahjustused Sumatra saarel 2004 Sügavad maavärinad - fookus sügavusega üle 300 km ei avalda maapinnale suurt mõju Sügavaima seni kindlaks tehtud maavärina fookus u. 670 km 6.2. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Purske tagajärjed - 1) gaasipilv õhus – veeaur, mürgine süsinik- ja vääveldioksiid – segunenud tuhaga. Nn. lõõmpilved (selle alla mattus Itaalias Vesuuvi purske ajal Pompeji linn 79. aastal.) 2) mudavoolud – lahaarid (Kolumbias 1985. liikus 30 km tunnis mattis enda alla väikese linna koos elanikega). Kasu, mis vulkaanipursked toovad: 1
c 4. Vulkaani purskeproduktid 1. Laavavoolud 2. Püroklastiline materjal Nyos järv 3. Lõõmpilved Oku maariväli Tekkinud 400 a. eest 4. mudavoolud Kamerun 21.08.1986 Nyosi maarijärvest (Ø 1.8 km süg. 208 m) vallandunud CO2 pilv 1700 lämbunut Kilauea köislaava vool Laavavoolud Köisjas (pahoeoe) Rahnjas (aa) 5
Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad mõned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tõttu. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud
Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid ehk superkontinentideks. Näiteks on Wegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, mida ta nimetas Pangaeaks 7. Vulkanismi põhjused, liigitus, tagajärjed, ohud. Vulkaan tekib, kui magmat koguneb maakoorde tekkinud lõõri liiga palju ja siis ta pressib end välja igaljuhul. Liigitus: Kustunud, suikuvad, aktiivsed. (Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid). Mudavoolud, eraldub mürgine süsinik ja vääveldioksiid ning N,Cl,F jt ühendid, ,,suits". Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine. Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud,
annaabi.ee 
