Inimese vari
Maret jooksis tuba mööda, tulise rutuga haava-mähkmeid käristades. Käsivartega Ja päev jõudis õhtule. Taevas oli hall ja madal.
mööda palgeid oja-vaid pisaraid pühkides sidus ta haavad kinni ja peitis haige vaibaga. Sügistuul kähistas rannakõrkjais ja üksikus nõrepajus onni akna all. Lai
See lamas mõned hetked, hingas paar korda süga-valt, vaikis. Siis käis äkiline mudarannaline jõgi loksus tinaraskelt.
võpatus läbi ta keha, ta avas silmad ning hüppas istuli. Maret oli jäänud lõplikult üksi pojaga. See vaikis valvates ja sonis magades. Ja
"Kus mu pamp on?" hüüdis ta, hirmunult silmi pöö-ritades. Maret valvas voodi ees.
Maret haaras ehmatades ta piha ümbert kinni. Teisel päeval ärkas Jakob juba varakult
annaabi.ee 
