- veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12tolli=1.3jardi Massimthikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg
on olemas reservliinid. Konstruktiivselt jagunevad trafod: - lititega trafod - kuivtrafod - snteetilise vedelikuga tidetud trafod litrafod. On hea soojaeralduvusega, kaitstud, odavad, kuid tuleohtlikud. Neid kasutatakse vljas vi spetsiaalses ruumis. Kuivtrafod. On kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvimalused on halvemad. Snteetiliste vedelikega trafod. Kasutatavad vedelikud on sovool (NSVL-s), piranool (USA-s), askarl (Saksamaa). Need on vga mrgised ja raskesti lagunevad ained. Nende plemisel tekivad veel mrgisemad ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi jrgi jaotatakse: - Reguleeritav trafo sisendi otsade mberllitamisega trafo pingetus olekus. - Koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on vimalik reguleerida 5% ulatuses. Primaarpinge stabiilsuse tttu pinge reguleerimist koormuse all praktiliselt ei kasutata. !!! Trafode vimsus valitakse nende arvutusliku koormuse jrgi, arvestades nutud
Lisaks Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad). Heitvee koostis ja puhastamise eesmrk Heitvee puhastamise eesmrgiks on 1) heitvee orgaanilise aine sisalduse vhendamine 2) fosfori ja lmmastiku koguse vhendamine heitvees 3) haigusttekitavate mikroobide hvitamine vi inaktivatsioon Puhastamist vajav heitvesi vib olla prit tstusest vi majapidamisest, sellest tulenevalt on erinev heitvee koostis. Mrgiseid hendeid ei sisalda toiduainete tstuse ja olmeheitveed. Mrgised hendeid sisaldavat heitvett toodavad se-(fenoolid, tsaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb pevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), ssivesikuist (25%50%), rasvadest ja lidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid hendeid
annaabi.ee 
