Olümpiaalad keskajal
Olümpiaalad Keskajal
Keskajal tegelesid rüütlid enamasti sõdimisega, aga kui nad sõjas polnud, tegelesid nad spordiga.
Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude
ajal kehtis üleriigiline vaherahu.
Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma
kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus
programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid:
staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus,
rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus
(staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus)
Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile,
ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole,...