Võrdlus Google Chrome'i , Mozilla Firefox'i ja Opera vahel Ma nüüd ei teagi , et kuidas neid võrrelda, aga eks ma proovin :) , Kui me vaataksime brausereid keelte järgi, siis oleks parim brauser Mozilla, sest seda on võimalik 86s keeles kasutada. Aga tegelikult pole halvad ka Google Chrome ja Opera, kus kummagil on 50 keelt. Chrome on neist brauseritest minu arvates sellepärast natukene parem, et seal ei pea kasutama "küpsiseid" nagu on Mozillal. Chrome pakub variante, et kas käivitada seekord soovitud lehekülg või laadida alla sobiv vidin. Opera plusse ja miinuseid ma ei oskagi nimetada, sest ma ei ole ise kordagi seda brauserit kasutanud. Mozilla miinusteks on minu arvates need pidevad lisade allalaadimised. Aga muidu on see väga hea brauser. Ma loodan, et sellest piisab, sest ma tõesti ei osanud rohkem midagi juurde kirju...
SundspiderKraken Browsermark Peacekeeper Google Chrome 1255.9 6763.3 2408 1256 Dolphin Browser 907.4 9610.6 836 938 Mozilla Firefox 878.3 5256.9 1852 1469 Naked Browser 1081.7 8058.6 2275 1321 Opera Browser 1122.4 5472.4 2431 1323 Puffin Browser 149.5 1633.1 2364 5349 UC Browser 726.8 6364.6 1654 1497 InfiKen Labs Flynx Browser 1175.5 8184 2351 1360 Ghostery Browser ...
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
Brauserite seadistused
(tuleb näidata kuidas toimid, kasutades vastavat brauserit)
Vali brauser, mida tavaliselt kasutad.
1. Nõuded arvuti riist- ja tarkvarale, millele installeeritakse IE, Firefox, Opera,
Chrome. Chrome eripära installeerimisel.
Firefox OS:
· Windows 2000
· Windows XP
· Windows Server 2003
· Windows Vista
· Windows 7
Recommended Hardware
· Pentium 4 or newer processor that supports SSE2
· 512MB of RAM
· 200MB of hard drive space
·
2. Salvestatud veebiaadresside ja brauseri sätete üleviimine teise programmi (teise
arvutisse)
Xp C:Documents and Settings
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamispro...
Brauserid Google Chrome 2008 Mitu protsessi Automaatsed uuendused Omnikast PDF-lugeja Mozilla Firefox 2004 Avatud lähtekood Laiendused RSS’i tugi Do Not Track Internet Explorer 1995 OSiga kaasas Hüpikakende blokeerija Apple Safari 2003 Privaatne veebilehitsemine Opera 1996 Vahekaardid Speed Dial Opera Mini Opera Link Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Goo gle_Chrome http://en.wikipedia.org/wiki/Firefo x http://en.wikipedia.org/wiki/Inter net_Explorer http://en.wikipedia.org/wiki/Safa ri_(web_browser) http://en.wikipedia.org/wiki/Ope ra_(web_browser) http://www.google.com/googlebo Tänan tähelepanu eest!
Kohila Gümnaasium Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2.2 Tulemuste analüüs........................................................................6 2.3 Järeldused.................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................9 ALLIKMATERJALID..........................................
Tooteesitlus. Tahan Teile rääkida Sandisk Cruzer Titanium USB mälupulgast. Sandisk on üks suurimaid ja juhtivamaid elektroonika ja mälukaardi tootjaid maailmas. Sandisk firma asutati 1988 aastal Dr. Eli Harari poolt. Firmale kuulub õigus toota ja turustada suurima mahuga mälukaarte maailmas. Sandisk kasutab rahvusvaheliselt tunnustust leidnud flashmälu tehnoloogiat. Mälupulgad võeti esmakordselt kasutusele 1988 aastal. Siis olid need kuni 128MB mälumahtuvusega. Tänapäeval on maht kasvanud juba 64GB ni. Mälupulga kasutamine on üks kiiremaid ja lihtsamaid viise talletada ning jagada oma oma faile(dok, ettekanded, fotod, videod) erinevates arvutites. olgu need siis kas töö või eraasjad. Sandisk Cruizer Titanium on suunatud tarbijale kes hindab kiirust, stiilsust ja mugavust. Sandisk Cruizer Titanium on valmistatud vastupidavast materjalist. Tema korpus on valmistatud metallist. On purunemis- ja veekindel. Väike, mugav , ergonoomiline, ...
TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Ga...
Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail..................................................................................................
Infosüsteemi kaardistamine Raamatukogu infosüsteem (tartu.ester.ee) Inimesed Avalikud kasutajad – inimesed, kes külastavad lehte ja saavad seal süsteemi sisse logimata otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid Registreeritud kasutajad – inimesed, kes on registreerunud raamatukogu kasutajateks, saavad süsteemi sisse logides kasutada muid raamatukogu teenuseid (näiteks vaadata laenutusi, pikendada laenutähtaegu, ennast järjekorda lisada, lisada kommentaare ja hinnata e-kataloogis asuvaid teavikuid) Raamatukogutöötajad – tegelevad teavikutega, väljastavad ja võtavad vastu neid ning kannavad vastavasse andmebaasi, raamatukogudes otsivad estri järgi inimestele vajalikke teavikuid Eriõigustega kasutajad(administraatorid) – haldavad/uuendavad veebiserverit Riistvara Arvutid, kus on ligipääs internetile, et külastada tartu.ester.ee veebikataloogi ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..............................................................................................4 1.2 Süsteem (ja organisatsioon)..............................................................................................5 1.3 Metoodika.........................................................................................................................5 2. Nõuded süs...
Ubuntu Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur Unity, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele. Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest, pakkudes samal ajal täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut, mille hulka kuuluvad näiteks kontorit...
Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 58°16'5.25'' L 26°19'31.28'' ja punkti Y geograafiline asukoht B 58° 16' 2.55'' L 26° 21' 59.24''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonis...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOOGLE DOCS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TARKVARA OMADUSED.......................................................................................... 4 2.TARKVARA RAKENDAMINE................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................
Digipädevuste enesehinnang · Teabe haldamine · Teabe otsimine ja sirvimine Teabe otsimiseks oskan võimesõnu või väljendi abil erinevaid browsereid kasutada (Chrome, Edge, Mozilla Firefox, Opera, Safari, Internet Explorer), erinevates keeltes (vene, eesti ja inglise keeled). Oskan välja valida leitud informatsiooni hulgast sobivaid materjale. Alati kontrollin leitud informatsiooni usaldusväärsust mitmest allikast. · Teabe hindamine Mina kriiliselt suhtun saadud informatsioonisse; eristan sellest hulgast tarvilikku vähem tarvilikust. Kasutan ühisjärjehoidjaid, kategooriaid ja silte omaloodud või internetist leitud teabeallikate märgendamiseks ning struktureerimiseks. Kasutan otsimiseks või info selgituseks erinevaid andmebaase nagu ESTER, EKI jne. Oskan võrrelda etteantud veebipõhiseid teabeallikaid sobivuse, objektiivsuse ja asjakohasuse aspektist. · Tea...
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut IKT haldamise ja administreerimise eriala Raido Rinaldi IT-1-Q-E-vil Google Docs Õppematerjal Juhendaja: Kalev Avi, MSc Viljandi 2010 SISUKORD Google Docs SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). ...
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piir...
1. Töölaua häälestamisel kasutatava ekraanisäästja ingliskeelseks vasteks on (1) Desktop Screen Saver Themes 2. Mis võib olla põhjuseks, kui klaviatuurilt teksti sisestades sisestusväljale midagi ei ilmu? sisestusväljaga aken pole aktiivne klaviatuur on suurtähtede reziimis sisestusväli pole aktiivne 3. Milliseid järgmistest operatsioonisüsteemidest on kasutusel laua- ja sülearvutites? Windows Android Linux 4. Mitu valikunuppu on võimalik korraga sisse lülitada? üks kaks suvaline arv 5. Mida saab muuta töökeskkonna kujunduses? kasutatavaid fonte töölaua taustavärvust ikoonide paigutust töölaual ekraanisäästja valikut 6. Akent saab teise kohta vedada, kui hiirega hoida kinni... tegumiribast tiitliribast kerimisribast 7. Kuidas näitab üles-alla suunalise kerimisnupu suurus aknas osaliselt näha oleva tekstifaili suurust? mida suurem on kerimisnu...
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvuti...
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.................................
Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 1.TARKVARA JAGUNEMINE SÜSTEEMI- JA RAKENDUSTARKVARAKS...................................3 2.TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL................................................................5 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teisek...
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBI...
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uurit...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus Enda nimi JUHIABI/SEKRETÄRI TÖÖJUHIS Juhendmaterjal Juhendaja: Nimi Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid......
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 ...
Tallinna Polütehnikum Virtuaalmasina loomine VMware Workstation abil ja Ubuntu installeerimine VMware Workstation 9 Ubuntu 12.04 LTS Koostaja: Henri Muldre Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2012 Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on installeeritud Ubuntu. See juhend selgitab ka kokkuvõtlikkul määral virtuaalmasinatest ning vähesemal määral ka WMware Workstation 9 kasutamist. NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse te...
Arvutite areng 1980 - 2009 Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näi...
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud TARKVARAUURING Arvutiõpetus Mõdriku2011 SISUKORD 1.1MS Office Kodu ja kool 2010..........................................................................................................................4 1.2MS Office Kodu ja äri 2010............................................................................................................................4 1.3MS Office Professional 2010 .........................................................................................................................5 1.4MS Professional Plus 2010.............................................................................................................................5 1.5MS Office Standard.................................
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers...
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond 4/3/2010 16:12:36 Naine 18-20 Lääne-Viru maakond 4/4/2010 19:33:40 ...
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Джеффри Мур Преодоление пропасти. Как вывести технологический продукт на массовый рынок 2 Текст предоставлен издательством http://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=4519219 «Преодоление пропасти. Как вывести технологический продукт на массо-вый рынок / Джеффри Мур»: Эксмо; Москва; 2013 ISBN 978-5-91657-537-8 Аннотация «Преодоление пропасти» считается главной книгой одного из самых ярких исследователей бизнеса – Джеффри Мура. Она посвящена маркетингу технологичных товаров. Ее главная тема – как вывести новый товар на массовый рынок. Подробная пошаговая методология и десятки примеров делают ее увлекательным и полезным чтением для руководителей компаний, стремящихся лидировать на рынке инноваций. Внимательное чтение позволит сэкономить ценные ресурсы компании, выбрав правильное направление инвестиц...
annaabi.ee 
