Elu võimalikkusest Kõrbojal
Ehk mõistate isegi, et olen Villu,
noormees sealt Katku talust.
Ühel päeval, kui ma sealt paganama vanglast välja sain, läksin ma koju. Tegelikult,
kui ma ükskord koju jõudsin, oli juba öö. Hommikul, kui laka pealt ärkasin, oli ka
ema juba mu leidnud ning teatas kohe, et Kõrboja Anna olevat Kõrbojal.
Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres.
Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile.
Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga
järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin
siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest
nüüdsest oli ju tema uus Kõrboja perenaine ning talul pidi olema ka peremees, keda
Anna peolt leida kavatses.
Algul ei tehtud minust seal väljagi, kuid koidu lähenedes otsustas uus peen
Kõrboja perenaine rakette laskma hakata
annaabi.ee 
