Unenäod
Säärase
subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On
vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on
tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks
teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit
unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog MourlyVold.
Peale muutuste kujutluste elavuses võime unenägudes tähele panna muutusi ka teistes psüühilistes
protsessides. Esiteks mälus. Me tahame näiteks midagi meelde tuletada, mida me väga hästi teame,
kuid see ei õnnestu. Siin võib tuua ühe näite. Üks advokaat, kes oli päeva jooksul maksnud oma
kassast mitmele isikule suuremaid summasid, leidis õhtul, et kassas on 1000 krooni liiga palju.
Vaatamata kõigile otsimistele ei leidnud ta siiski viga