Norra
Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis
ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni.
Østlandet läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra
põhjaosa valitsenud Lade jarlide suguvõsa.
Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas Olav
Tryggvason taasühendas. Aastal 995 rajas kuningas Olav Tryggvason Mosterile Norra
esimese kiriku (Mosteri vana kirik) ja hakkas maad vägivaldselt ristiusustama. Ta suri Taani-
vastases sõjakäigus Svolderi merelahingus 1000. aastal.
Kuningavõim sai nüüd toetuda kogu maad hõlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid
sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist.
Juhtivad aadlisuguvõsad said erilised eesõigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu
ettevõetud sõjakäik lõppes edutult