Geotehnika
Kambriumi savi lasub paekalda
ees ja sisaldab rohkesti liiva, kandevõime kuni 2,5 MPa. Devoni savi leidub laiguti devoni levikualal ning selle
kandevõime on kuni 2 MPa. Savi sisaldav põhimoreen on Eestis kõige suurema levikuga, umbes pool
ehitusalustest. Paekalda ees on rohekashall, ordoviitsiumis pruunikashall, Lõuna-Eestis punakaspruun.
Moreensavi sisaldab palju liiva ja kruusa, seega muutuvad omadused suurtes piirides. Kandevõime 100...300
kPa. Aastajad mõjutavad moreenpinnaseid just tänu sademetele. Ehk pinnased võivad veega küllastumisel
võivad peenemad liivad muutuda ujuvpinnasteks (vesiliivadeks), samuti savipinnastele on iseloomulik
kokkupuutel veega leondumine, pehmenemine ja plastilisus. Kuivade aastaaegade korral on jällegi vastupidine
efekt, kus niiskus hakkab välja kuivama ning pinnas muudab oma struktuuri. Talvel jällegi ei külmu kuivad
liiv- ja kruuspinnased isegi tugeva pakase korral. Niisked liivsavid ja savid ning märjad liiv- ja kruuspinnased
annaabi.ee 
