Spikker
episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud
randlad sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam
lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb
jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on
kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on
pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel
(Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang
piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal.
Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise
murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni
murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda
edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis selline pilt
avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub
lame paene aluspohi, Eestis Vaika saartel ja Vilsandil.
Kruusaveeristikurandla kruusast ja veeristest koosnevate
rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat
annaabi.ee 
