Armastuse teekond
tappes Therese’i abikaasa Camille’i, et nad saaksid ise koos olla. Kahjuks ei võtnud nad
arvesse seda, et ehk tegi nende armastuse nii suureks vaid selle salastatus.
Peale üht äkilist hetke oli nende jaoks kõik muutunud, nende armastus oli hääbumas.
Siisi seob selline tegu inimesi, tahavad nad seda või ei, ning ,,Lihtsalt alatu oleks end mitte
tunda õnnelikuna, kui ollakse suuteline nii palju kannatama,’’ nagu kirjutas Artur Alliksaar
oma luuletuses ,,Morbiidseid maastikke’’.
Viimases lootuses otsustab paar abielluda, kuid kuna viimane verstapost on ületatud,
polegi nagu millegi nimel enam võidelda või millegi poole püüelda. Tundub, et inglise
filosoofil Francis Baconil oli õigus, kui ta ütles, et võimatu on üheaegselt armastada ja olla
kaine mõistusega. Abiellumise ajaks oli nendevaheline armastuse leek kustunud ning neil jäi
aega mõelda oma tegude üle järele. Üha pingsam meenutamine muutis aga kunagised hellad