Tunnen, et tahan panustada eesti ühiskonna paremaks muutmisesse. Seda on võimalik teha mitmete ametite kaudu, hakates näiteks poliitikuks, sotsioloogiks, arstiks, tuletõrjujaks või mõneks muuks kogu ühiskonnale kasu toovaks ametimeheks. Mina soovin aga saada politseinikuks, proovides muuta meie väikese kodumaa niivõrd turvaliseks ja kaitstuks, et kõik julgeksid igal ajal ja igas kohas liikuda ning pingevabalt olla. Ma arvan, et politseitöö ongi kõige enam seotud moraalitundega, mis peab sisemiselt olema väga tugev ja kõrge. Austama peab seadust, teadma selgelt piire ning oma õigusi ja kohustusi. Mida kõrgem on iga kodaniku sisemine moraal ja eetikakoodeks, seda ausam, avatum, tolerantsem ning heasoovlikum on kogu ühiskond. Kui mul õnnestub läbi politseiameti vähemalt ühte inimest muuta ausamaks, õilsamaks, sõnakuulelikumaks ning riiki austavamaks, olen ma juba muutnud meie ühiskonda paremaks.
kuningat kirikus nägi arvas ta, et kuningas on Jumalalt oma teo andeks saanud. Hamlet sai surma, sest ta pani käima Poloniuse tapmisega sündmuste ahela, mis viis duellile Laertisega. Kuid surmapõhjus ei olnud mitte saadud surmavast haavast, vaid hoopis mürgist, mis oli pandud mõõgale, kuninga plaani järgi. Hamlet võitles tõe välja selgitamise ja kättemaksu nimel.Ta hukkus ebaausalt, kuna kuningas käskis Laertisel mõõga otsa ära mürgitada. Hamlet oli julge, tark ja kõrge moraalitundega inimene, kes sai teada tõe ja viis täide oma kättemaksu .Kuna aumehena ja armastava pojana oli talle tähtis pidada kinni isa vaimule antud lubadus. Minu arvates ei võitnud selles loos mitte keegi, sest peaaegu kõik osapooled said surma ja alles ei jäänud kedagi kes võinuks olla õnnelik, välja arvatud järgmine kuningas. Ja ongi nii,et vahel otsustab asja juhus ja elu ise.