Moraali relativism
sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest
kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti.
Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali.
Iga otsustus ühiskonna kui terviku poolt on kehtetu: indiviidide üle mõistetakse kohut
nende enda ühiskonna standardite alusel; ühiskondadel endil ei ole laiemat konteksti.. See on
moraalirelativistide ja moraaliabsolutistide vahelise konflikti üks allikas, sest absolutist
väidaks, et saab kohut mõista terve ühiskonna üle selle eest, et ta aktsepteerib mõnd
"ebammoraalset" praktikat, näiteks orjapidamist. Sellised otsustused ei ole relativismiga
kooskõlas, kuigi praktikas relativistid siiski sageli sääraseid otsustusi teevad (näiteks relativist
hakkab vaevalt orjapidamist relativistlike argumentidega kaitsma).