· Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus · Pergamon Attaliidide tähtsaim keskus · Ateena Kreeka tähtsaim keskus 2) Kirjandus · Silmapaistvaimaks zanriks kujunes luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad · Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele (peen, maitsekas; väliselt lihvitud) stiilile ja eruditsioonile (paljulugemus, mingi ala kirjanduse põhjalik tundmine) · Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle · Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise
viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates-vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti surma.
koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. *Järk-järgult tõi üksikküsimuste süvenemine jaasa iseseisvate teadusharude tekke. *Esimesed, kes hakkasid suurt tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele olid nn. sofistid 5saj. e.Kr. *Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema poistele sobivad seadused. Mõisted "õige" ja "väär" olid nende meelest suhtelised ja see tähendas, et inimestel oli vabadus seadusi ja moraaliküsimusi vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. *Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele
tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda
tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda
hinnata väärtegude juurdlusi. Ülikoolide instituute ja stipendiumite jagajaid innustatakse kasutama hindamisprotsesse, mis väärtustaksid uuringute kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Teadusajakirjad on hakanud arendama poliitikat, mis väärtustaks autorite vastutusrikast käitumist. Sellised arengud on tavalised eetilise temaatika arendamisel käitumuslikes teadustes. Iga kord kui mõne juhtumi tõttu tõuseb ühiskonnas või ka ühe erialavaldkonna sees tähelepanu eetilistele nõuetele ja moraaliküsimustele, kaasnevad sellega üldjuhul positiivsed muutused teaduseetikas. Samas on meil endiselt raske eeldada olulisi arenguid eetikas kuni leidub uurijaid, kes asetavad oma isiklikud huvid teaduse huvidest kõrgemale. Seega, hoolimata arengutest, mis on toimunud parandamaks erialakaaslaste hinnangutele põhinevat süsteemi ning üldist käitumuslike teaduste reguleerimist, on suur osa eetikaga seotud vastutust endiselt uurija enda õlul. Tabel 9.6 1993
Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ahelad ja seeläbi ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. Sofistid Varased filosoofid ei pööranud suurt tähelepanu inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Esimesed, kes selle üle teoreetiliselt aurtlema hakkasid olid nn sofistid V sajandil eKr. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema polistele sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka
üksikisikut puudutavate provleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Armastati endiselt teatrit, aga rahva maitse oli muutunud tragöödia ei pakkunud enam huvi, ellistati komöödiaid. 3. Religioon hakati austama ka palju Idamaiseid jumalaid. Kõige armastatumaks jumalaks tõusis Isis. Hakkasid levima müsteeriumid(salajased usutalitused, millega taheti kindlustada hingesurematust) VANA-ROOMA Nimetusena säilis Rooma, mitte Itaalia.
küsimuste ümber. Pidas filosoofiat hinge ravimiks, arvas, et see aitab saavutada hingelist vabadust. Pooldas stoikusid, Epikurost. Seneca õpetus aitas Rooma aristokraate, kes püüdsid leida endas sisemist jõudu keisrivõimule vastupanemiseks (aktiivselt ei saanud võidelda). Filosoofia pidi õpetama elama, andma hingerahu. Tuleb harjuda raskustega, surm on passiivse vastupanu viimane pelgupaik. Kogu elu pidi olema ettevalmistuseks surmale. Surm ongi üks S-i peamisi teemasid. Moraaliküsimustele on pühendatud hulk traktaate: ,,Vihast", ,,Elu lühiajalisuset", ,,Hingerahust", ,,Armulikkusest" (Nerole, leebuse ja halastuse tähtsust rõhutab), ,,Õnnelikust elust", ,,Heategudest" (rikkusest: tark ei armasta rikkust, ent eelistab seda). S-i parim filosoofiaalane teos on kogumik kirju moraalist sõbrale Luciusele, siin vaated kõige täielikumalt esitatud. Teoses ,,Loodusteaduslikud küsimused"
teemaga tegeleda. Holokausti teemat tuleb käsitleda usalduslikus atmosfääris ja avatud õpikeskkonnas, kus õpilastele on antud aega järelemõtlemiseks ja neid julgustatakse küsimusi esitama, oma mõtteid ja hirme analüüsima ning tekkinud ideid, arvamusi ja probleeme jagama. Õppetegevus peab olema õpilasekeskne. Õpiprotsessis analüüsitakse erinevaid teabeallikaid, arutatakse läbi sündmuste erinevaid tõlgendusi ja esitusviise ning leitakse vastused vaieldavatele ajaloo- ja moraaliküsimustele. Ajaloo individualiseerimine, statistiliste andmete sidumine isikute ja nende elulugudega Õpilastele tuleks näidata natside poolt tagakiusatud inimesi mitte ohvrite massina, vaid üksikisikutena. Kasutada võiks juhtumiuuringuid, ellujäänute tunnistusi ning kirju ja päevikuid sellest ajajärgust, et õpilased kogeksid ja mõistaksid, et iga „statistilise ühiku“ taga on tegelikult elanud inimene oma eluga enne holokausti, oma sõprade ja perekonnaga
annaabi.ee 
