Minu põlvkond ja selle tulevik eestis
milleks seda meile vaja, kui meile ennustatakse iga nädal, et maailm on lõppemas.
Omadest kogemustest tean, et meie põlvkond on erinev. Seda annab tunda käitumisest ja
mõttemaailmast. Me oleme enda üle uhked. Me tunneme elust rõõmu ja pigistame elust välja
ka viimsed piisad. ,,Elu tuleb võtta mõnuga" ,oleks nagu minu põlvkonna moto. Võrreldes end
ja oma vanemaid , on erinevus märgatav. Meie vanemad on kohusetundlikud,
seadusekuulelikud, moraalides kinni ning vahel ka natuke ebatolerantsed. Meie põlvkond aga
uskumatult vabameelne.
Põhjust, mis meie põlvkonna selliseks on muutnud ma ei tea, kuid ma tean , kes meid
kasvatasid. Need samad moraalides kinni vanemad. Keegi ei saa küll vanemaid süüdistada, et
üheksakümnendate lapsed on allakäinud, sellised me juba kord oleme. Vanemad keelavad
meil istuda tunde arvutis ning vaadata lõpmatuseni märulifilme. Keelatud naer on aga alati
annaabi.ee 
