Mootori sisepesu Jaanus Akmentin Mootoris on vana kuivanud õli ja mootor vajaks pesemist Kuidas seda teha ? · Kuna mootori pesemine on õrn teema tuleb seda teha väga ettevaatlikult. · Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam.
Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia
Mootori lõplik koostamine Mootori osandamise järel defekteeritakse selle detailid st. Osa detaile läheb uuesti koostamisele ilma, et nendega midagi tehtaks. Teine grupp on kasutamis(remondi) kõlbmatud lähevad utiili(vanarauda). Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koos...
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks
Katlüüsmuundur Katalüsaatoris püütakse puudliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha. Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit , mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO) , süsivesinikke (CH) ja lämmastiku oksiide (Nox). Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas (CO2) , lämmastik (N2) ja veeaur (H2O). Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400 C ...800 C ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda=1). EGR Heitgaasitagastusega (Exhaust gas recirculation , EGR) suunatakse osa heitgaasist uuesti põlemiskambrisse . See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (Nox) teket. Bensiiniaurupüüe Bensiiniaur (lenduvad süsivesinikud, CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas. Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult , seepärast tuulutatakse sütt
MOOTORI REMONT MOOTORI TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMINE Mootori seisukorda ja remondivajadust hinnatakse Auto läbisõidu järgi Varasemate remonditööde järgi Õlikulu ja õlirõhu järgi Kompressiooni järgi Võimsuse järgi Kütusekulu järgi Mitmesuguse müra ja kloppimise järgi Auto läbisõidu mõju Õlikulu hakkab märgatavalt suurenema pärast 200 000...250 000 km läbisõitu. Kulu suurenemisega kaasneb tavaliselt ka heitgaaside sinakas suits. Kui läbisõit on väike ja leket ei ole, viitab
docstxt/124378834766742.txt
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1- 477934.pdf) Mootori kontroller
Kui klapipesad on krobelised, siis need freesitakse( 44.-45. joonis). Nende töödele järgneb klappide sooveldamine, milleks kasutatakse sooveldus pastat(joonis 55.).Kui klapipesad on nii kõvad et ei saa freesida, siis kasutatakse lihvkäija. Klapi sooveldamine lõpetatakse siis kui tuleb ühtlane mattvöö klapitaldrikule(56) Kui klapisäär on kõver siis enne sooveldamis, tuleks see õdvendada(joonis 52) Hüdrotõukurid kontrollitakse kas mootori töötamisel tühikäigul või seistes. Klapi paisumis pilu kontroll ja reguleerimine. Vanematel mootoritel , millel ei ole hüdrotõukureid, tuleb seda perioodiliselt teha.Selleks on kaks erinevat reguleerimis võimalust: 1) polt ja mutter 2)Erineva paksusega reguleer seibid. Kuna tööajal klapp kuumenedes pikeneb, siis peab tal olema ruumi (paisumispilu).Vastasel korral klapp ei saa tihedalt sulgeda pesa ,,Põleb ära". Õige paisumis pilu määrab remondijuhend
640 24,7 2,7 650 0,0 2,7 660 0,0 0,0 670 0,0 0,0 680 0,0 0,0 690 0,0 0,0 700 0,0 0,0 710 0,0 0,0 720 0,0 0,0 Mazda 626 KL V6 Kolvi diameeter mm 84,5 Kolvi käik mm 74,2 Kepsu pikkus mm 149 Silindri cm3 416,1090913259 Töömaht 2497 Võimsus 122kW@5600rpm Vääne 217Nm@4800rpm Mootori arvutuslik moment 188,6 Nm V*P 454,433 Mootori arvutuslik võimsus 2000 p/min 39,507188 kW Mootori arvutuslik võimsus 5500 p/min 108,64477 kW SL avatud 5-180-45 VL avatud 38-180-8 Läbipuhe 5+8=13 kraadi P rõhk Fg Fs Ft M moment Fn N/m2 N N N Nm N 1092100 6124,43 6124,43 0,00 227,2 0,00 0 227,22 141
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Mootorite hooldus Õppeaines: AUTODE HOOLDUS JA HOOLDUSJAAMAD Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori gaasijaotusmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: Oper. Operatsioo...
Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll · Tehniliste vedelike ja määrdeainete taseme kontroll Mootori hooldus Töö Märkused Mootori õli lekete kontroll Ei esinenud lekkeid Mootori õli vahetus Õli 5W-40 3,5 l Mootori õli filter vahetus Klappivahede kontroll Kõik klappivahed vastasid manuaalis ettenähtud paremeetritele Mootori õhu filtri kontroll vajadusel Õhu filter puhas vahetus
- MTBE metüülbutüleeter. Aurustuvus : - Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel - 10 % bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur , seda paremini mootor käivitud - 50% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele. - 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c) - Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist. - Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid. Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus :
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2
Kui rullid on liiga rasked, siis suruvad nad rihma liiga kõrgele ja liiga kiiresti. Kasutaksin võrdluseks 10 käigulist ratast. 10 nda käiguga kohalt startides on üsna raske liikuma saada. Aga esimese käiguga on asi poole edulisem. Põhimõte on sama. Kui su rullikud on liiga kerged. Siis ei ole piisavalt jõudu, et suruda taldrikuid kokku. See tähendab, et kiirendus on hea, aga lõppkiirus halvem. Rihm jääb lihtsalt liiga kauaks taldrikute alumisse äärde. Ja kui mootori kiirus hakab kasvama, jääb sul pöördeid liiga väheks, ja ei ole jõudu, et edasi liikuda. Nüüd siis tagumise poole juurde. Tagumiste taldrikute taga on vedru, mis taldrikuid koos hoiab. Seda nimetatakse survevedruks. Survevedru surub taldrikuid kokku, tänu sellele püsib rihm taldrikute välimisel äärel. Ja see tagabki madala käigu. Kui nüüd arendada kiirust, siis hakab rihm taldrikuid laiali pressima, see tõstab käiku. Survevedru tugevus määrab ära, kui kiirelt need
Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side);
süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks".
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem.................................................................
PREFACE Combined with all the specialty and advantages of the same models from both domestic and abroad, 1P52FMI is one of the newly engines developed by our Co. It is characterized by strong power, low fuel-consumption and low noise as well as popular and fashionable shape. An engine of 1P52FMI will be your best choice. To benefit customers, we carefully compile the PARTS CATALOGUE FOR 1P52FMI ENGINE. Users can easily grasp characteristics of 1P52FMI engine through the illustrations, names, quantities, etc. in the catalogue. Please refer to this book when you order the parts. If any difference in the book from actual engine status, please do as per the real. The copyright of this catalogue belongs to Lifan Industry Group Co., Ltd., any group or individual is forbidden to reprint or copy any item from it. The catalogue is subject to change without noti...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto remondiosakond Otto Kontro Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Püsimagnet ergutusega ehk alalisvoolu mootori tööpõhimõte Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S. Kui need üksteise lähedusse panna siis nad tõmbuvad kokku, kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Tänu magnetvälja kindlatele jõujoontele ja Lorentz´i jõu omadustele saab valmistada elektri mootori. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Elektri mootori tegemiseks on vaja püsimagnetit,
Märt Leppik AT13 17.09.09 Comparison of diesel and petrol engine Similarities Both engines have a similar combustion cycle. The cycle is four strokes long. The strokes are the intake stroke, the compression stroke, the combustion stroke, and the exhaust stroke. During the intake stroke, the piston moves down in time with the opening of the intake valve. This allows the cylinder to become full of an air and gas mixture. This mixture is compressed during the compression stroke, which increases the compression pressure at which the gas mixture will be ignited, or self-ignited. The combustion stroke is the stroke following the explosion of the mixture, and this stroke is what powers the car. It is this stroke that powers the crankshaft, and allows for the car to move. The final stroke is the exhaust stroke. The exhaust valve opens when the piston hits the bottom, and the piston pushes the exhaust out. Both engines also have c...
5)profiilliited 5)press- ja valtsliited Võll-Rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.Enamasti on need kujundatud lahtivõetavaina. Võll ja Rumm on omavahel liistuga ühenduses. Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud. Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus vähenema ja hõõrdumine võib üle minna poolkuivaks või isegi kuivhõõrdumiseks. Hõõrdumise vähendamiseks peab hõõrdepindade vahele tekkima nii paks õlikile, et hõõrduvad pinnad oleks omavahel lahutatud.
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ..........
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...
LP,LS Valgusdiood 2 24V K Relee 1 24V DD1 Kontroller 1 F1 Sular 1 S1,S2,S3 Lüliti 3 Teostas M.Paas Mootori ja lampide juhtimise skeem kontrolleriga Kontrollis Kinnitas Tallinna Polütehnikum 1
PREFACE Combined with all the specialty and advantages of the same models from both domestic and abroad, 1P52FMI is one of the newly engines developed by our Co. It is characterized by strong power, low fuel-consumption and low noise as well as popular and fashionable shape. An engine of 1P52FMI will be your best choice. To benefit customers, we carefully compile the PARTS CATALOGUE FOR 1P52FMI ENGINE. Users can easily grasp characteristics of 1P52FMI engine through the illustrations, names, quantities, etc. in the catalogue. Please refer to this book when you order the parts. If any difference in the book from actual engine status, please do as per the real. The copyright of this catalogue belongs to Lifan Industry Group Co., Ltd., any group or individual is forbidden to reprint or copy any item from it. The catalogue is subject to change without noti...
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelavade ehitus Argo Pihtjõe ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Ajalugu.............................................................................................................................5 2. Püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõtte...................................
1000 27,25828 1500 40,88742 2000 54,51656 2500 68,1457 3000 81,77483 3500 95,40397 4000 109,0331 4500 122,6623 5000 136,2914 5500 149,9205 6000 163,5497 6500 177,1788 Tabel graafiku kujul. ÜLESANNE 5. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto mootori võimsus 5000 p/min kui me suudaksime parandada täiteastet 10% ehk pöördemoment tõuseks ca samas suurusjärgus. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm 2354cc = 143,65 in3 Surveastmeks valisin 11. Kasutatav valem. HP on umbkaudne maksimumvõimsus; AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI; CR on mootori surveaste;
Mootori silindriplokk, remont ja kolbide selektiivne valik Kui mootori silindrid (hülsid) on kulunud ettenähtust rohkem siis puuritakse (koonitakse) need järgmisse remontmõõtu ning vastavalt sellele mõõdetakse vastavad kolvi mõõtmed. Kolbe ei remondita. Kui on tegemist alumiinium plokiga milesse on sisse pressitud malmhülsid, siis vahetatakse uute hülsside vastu koos kolbidega. Ja sellist silindrit ei remondita! Silindri pind peab olema peegelsile vastaval juhul remonti! Silindri koonilisust ja ovaalsust mõõdetakse indikaatorkellaga.
sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest taktinimetati
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik I PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA. ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2009 PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA EHK ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva
Algselt oli 5,2 V10 bensiini mootor kasutuses 2003 Lamborghini Gallardo's, mis oli tehtud Audi poolt ning hiljem porditud luksus klassi Audidesse, nagu S8, S6 ja R8. FSI (Fuel Stratified Injection) oli lisatud hiljem Audi poolt. Tänapäeval Audi neid mootoreid enam ei kasuta suure küttekulu ja CO2 normide ületamise tõttu, kuid Lamborghini tehas kasutab neid mootoreid ka tänapäevani. Selles iseseisvas töös käsitlen, kuidas eemaldada mootori kaane ja vahetada mootoriõli koos õlifiltriga Audi S8's. MOOTORI SPETSIFIKATSIOON * Lamborghini V10 on üheksakümne kraadi (90°) mootori konfiguratsiooniga bensiinimootor. * Neli klappi silindri kohta, 40 klappi on kokku. * DOHC (kaks nukkvõlli) * Mootori võimsus 450hj Audi S8's ja R8 ja S6's ~520-560hj. Pöördemoment ~540Nm. * Kütuse soovitatav oktaaniarv mootori jaoks 98. * Kütusekulu linnas - ~20l/100km, maanteel 9,7l/100km. * Ekoloogia standart -
m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)moment- jõu ja selle rakendusõla korrutis. Võimsus- ajaühikus tehtud töö.Jaguneb: effektiivvõimsus ja indikaatorvõimsus. Indik.v- 100%, ef.v- 70%.Indikaator võimsus silindri sees töötaktil(arvutuslik), effektiivvõimsus mõõdetuna hoorattalt. Võimsusühikud on hobujõud ja kilovatt. 1hj = u. 0,75 kw. *1 hobujõud on võimsus kui tehakse tööd 75kg-i liigutamisel 1m. kõrgusele 1s. jooksul
Joonised Joonis 1. Komponentide pealekandmismasin 1 - Pneumaatiline sektor 2 - Ohulüliti ja pistik 3 - Toiteallikas 4 - Teine ohulüliti ja pistik 5 - Esimese operaatori töökoht 6 - Teise operaatori töökoht Joonis 2. CPP pea 20 segmendiga 1 Surutud rõhu ühendus 20 nozzli(segmendi) jaoks 2 Tähemootor 3 Juhtskeem komponentide haaramiseks ja paigaldamiseks 4 Komponentide sensor 5 Segmentide õlitamiskoht 6 Mootori täht 20 segmendiga 7 Komponentide kaamera 8 Vaakumgeneraator 9 Voolu jaotusplaat Joonis 3. Feederite laud 1 Feederite(komponendi kassettide) kinnituskoht.
7.1 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvuda asünkroonmootorite ehitusega, tööpõhimõttega, põhi (sildi)andmetega, käivitamiseks ettevalmistamisega, selleks vajalike seadmetega, käivitamisega ja mootori põhiliste tööomadustega. 7.2 Aksünkroonmootori põhiandmed Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual.
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3
docstxt/14458498693678.txt
p polüspasti kasutegur (p = 0,9). 8.2. Elektrimootori valimine Vastavalt seosele Pst Pem on elektrimootoriks valitud 15% lülituskestvusega vahelduvvoolumootori tüüp MTK-42-8 Pem = 19,5 kW ja nm = 667 p/min [1, lk. 36, tabel 37]. Joonisel 8.1 on kujutatud valitud vahelduvvoolumootori tüüpi MTK ja tabelis 8.1 on toodud konkreetse vahelduvvoolumootori mõõtmed. Joonis 8.1. Vahelduvvoolumootori tüüp MTK [1, lk. 36] Tabel 8.1. Vahelduvvoolu mootori MTK-42-8 mõõtmed Võll Suurus Tüüp kuju mõõtmed mm L L1 L2 L3 L4 d d1 l l1 4 MTK-42-8 kooniline 65 2M42 140 105 771 298 316 157 333 18 9. TÕSTEMEHHANISMI ÜLEKANDEARVU JA STANDARDSE REDUKTORI
Venemaa energiamajandus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Venemaa on üks suurim elektri tootjaid ja tarbjaid maailmas. Toodab ja tarbib palju kivisütt, aga ekspordib vähe. Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Euroopasse. Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt. Maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis. Venemaale kuuluvad suurimad varud maailma maagaasis ja olles kuiva maagaasi tootjate seas suuruselt teine. Elektrienergia tootmises kuulub samuti Venemaa suurimate tootjate hulka. Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal, mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa...
ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3. Andrei Veselov Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1300 kw Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida mootori töö p+arameetreid merevee temperatuuri tõusul 5 0C võrra ja samal ajal välistemperatuuri tõusul 150C võrra . 4. Artur Iljuhhin Mootori prototüüp : MAK 12 M43 Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 550 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga
üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 2.9 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. a b Joonis 2.10. Asünkroonmootorites kasutatavad rootorid. a lühisrootor; b faasirootor [24].
· Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor) läbilõikes Alalisvoolu masina üks harjasehoidja (kommutaatori kohal)
Ülesanne 2 Autod ja traktorid II Mootori võimsus TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: Sõiduki mark: BMW 523i 125kW 1996.a 2. Andmed: 5 N 1bar = 10 Pa = 10 2 cm 3. Arvutuskäik a) Mootori effektiivvõimsus 3 -1 VH := 2496cm pe := 11bar n := 5500min K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 125.84 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 1597 cm Peff PH := kW VH PH = 78.798 l
arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu parameetrid Ps ja Ts . T0 + Ts + Tr r
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool
· Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem
Ideaalse alalisvoolumootori jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii- rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi- devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil- lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim- ist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
