ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS
naftamootorid töötasid nagu gaasi ja bensiinimootoridki nelja taktiga, kuid silindrisse ei imetud
mitte gaasi või auru ja õhu töösegu, vaid ainult õhku. Silindri ülemine osa oli ühendatud suure
õõnsa kerega, mida nimetati kalorisaatoriks ehk kuumpeaks. Enne käivitamist kuumutati see kera
leeklambiga punaseks. Kera vastas silindri ülemises osas, asetses eriline seade, mille kaudu võis
sisse pritsida naftat. Sellist seadet nimetati pihustiks (vt lisa 11.)
Milles siis seisnes selle moortori eelis? Eelkõige olid tema konstruktsioon ja valmistamise väga
lihtsad. Ei vajatud täpseid tööpinke ega suuri tööstusettevõtteid. Ka kütuse suhtes polnud ta nõudlik,
vaid võis kasutada kõige odavamat naftat.
Kuid naftamootori suurimaks puuduseks oli ja on ka praegu suur kütusekulu.
Rootsi insener Gustaf Eriksson, üks esimesi selle mootori loojaid, otsustas ehitada 60-hobujõulise
naftamootori, see tal tõepoolest õnnestuski. Niisugune suhteliselt võimas mootor seati üles ja
annaabi.ee 
