Pärmitaigen . See on tohutult lihtne eelkergituseta ja ilma munata pärmitaigen. Isegi piim ei vaja eelnevat soojendamist, kuna kasutan leiget vett, siis annab piima-vee vedelik kokku vajaliku käesooja (37kraadise) vedeliku. Selle retsepti järgi olen teinud mitmeid erinevaid saiakesi/pirukaid kaneelisaiu, moonirulle, pizzasuupisteid, pisikesi lihapirukaid, plaadikoogipõhjasid, ürdisaiakukleid jne. Vastavalt siis, kas tegemist on soolase või magusa küpsetisega olen nii lisanud ka maitseaineid. Antud retsepti järgi soovitakski teha, just selliseid rullitud saiakesi või mini-pirukaid. Täidistega pirukate valmistamisel olen valmistanud eelkergitusega taigna. 2,5 dl piima(ca 1,25 dl) ja leiget vett (ca 1,25 dl) pooleks 25 g pärmi ca 300 jahu 3 tl suhkrut pärmi vedeldamiseks + 2 tl suhkrut soola
Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega muljet jätta. eestis tunti enne vaid aia- ja põllumoone. Punaste puhul on kasutusel olnud kukelotid, kuke-eldad ja tulililled, punane vupsakas ja litamoon. kasvatatakse Eestis üheaastaseid unimagunat (Papaver somniferum) ja kukemagunat (P. rhoeas). Väga harva võib näha ka tulpmagunat (P. glaucum), mis on meil aga niiskustundlikkuse tõttu väga kapriisne ega pruugi alati anda idanemisvõimelisi seemneid. Püsilillena kaunistavad meie aedu idamagunad (P. orientale), mis õitsevad juuni algusest juuli alguseni. Siberi magunad (P. nudicaule) on õies juunist septembrini. Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike. Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasv...
annaabi.ee 
