Nafta
osas valdavalt settekivimid s.t. iidsetes meredes kujunenud ainekuhjed. Nad on
kihilise ehitusega, rikkumata rõhtsas lasumuses seega saavad moodustada üksnes
kihtmaardlaid. Teiseks ei saa siin olla märkimisväärseid metallimaake. Siiski ei ole
settekivimiline kate Eestis eriti paks. Selle all võib Põhja-Eestis peatselt inimtegevuse
sfääri sattuda 100-200 m sügavuselt algav tugevasti kurrutatud aluskord, kunagine
magma ja moondumisprotsesside tegevusväli. Ja kolmaski eripära pinnakate. Selle
on meile toonud viimane jääaeg. Kontinentaalse liustiku koosseisus kandus piki
Eestimaad edasi põhja poolt haaratud ja läbisegi paisatud eriteraline materjal
moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele
kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu
suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad,
annaabi.ee 
