II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suure...
TAJU konspekt Elus püsimiseks tuleb olla teadlik nii iseendast kui ka ümbritsevast maailmast. Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel. Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene või...
Paindtootmissüsteem koosneb : a. robotitest b. APJ pinkidest c. konveieritest d. automaatlaost e. mõõteseadmetest 2 Puurpingis on puuri siht sama : a. x-teljega b. y-teljega c. z-teljega d. u-teljega e. v-teljega 3 APJ-pingi eelised : a. väheneb toote ettevalmistuse aeg b. suureneb toote maksumus c. suurem täpsus d. toodavad vähem praaki e. on ohutumad 4 Milleks kasutatakse Bongard'i ülesannet? : a. Kujundituvastuse hindamiseks b. Kasutajaliidese kvaliteedi hindamiseks c. Inim-masinsuhete analüüsiks d. Semiootikavaldkonnas kultuuriliste erisuste määramiseks e. Robotite käsijuhtimispultide ikoonide paremaks paigutamiseks 5 Milleks on pneumovõimendil vaja piiravat takistit toitevoolu kanalis? : a. õhukulu vähendamiseks b. rõhu reguleerimiseks düüsi ja katiku vahel c. võimaldamaks väljundrõhu muutust vasta...
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
d. W.Wundt 9. Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised seisundid b. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks c. psüühilised protsessid d. psüühilised omadused 10. Galileo Galilei käsitlus objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kuid teised eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse). Vali üks: Tõene Väär 2 mooduli töö Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Mälu protsesside hulka kuulub: Vali üks: a. kodeerimine b. säilitamine c. reprodutseerimine d. kõik vastused on õiged Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda
Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on kõige tähtsam Euroopa Liidus kehtiv reeglistik väikelaevade ehitamiseks? Valige üks või mitu: a. EU Directive on the Construction of Recreational Craft b. Lloyds Register of Shipping regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks c. International Organization for Standardization ISO 12215 d. The Offshore Racing Council regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised näitajad eristavad katsete järeletehtavust katsete korratavusest? Valige üks või mitu: a. Erinev katselabor b. Sama katselabor c. Erinev katsemasin d. Sama katsemasin e. Erinev katsete läbiviija f. Katsete vahele jääv aeg on lühike Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus l...
Raivo Johannes RKS, juhatuse esimees Neeme Noppel Vana -Vigala, autoeriala juhtõpetaja Viktor Gu Tallinn LMK, automaalri kutseõpetaja Lauri Ert Tallinna THK, autoeriala juhtõpetaja 4. Õppesisu Õpisisu on esitatud moodulitena. Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik kutseoskusnõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks. Moodulite kirjeldused sisaldavad: · mooduli nimetust; · mahtu õppenädalates; · õppe-eesmärke; · nõuded mooduli alustamiseks; · õppe sisu; · õpitulemusi; · hindamist. Üld- ja põhiõpingute moodulite koostamisel on lähtutud kutsealase koolituse eesmärkidest ja ülesannetest, kehtestatud kutseoskusnõuetest. Moodulite nimetused ja mahud on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Moodulite nimetused ja mahud Maht õppenädalates
levitamiseks ja ühiskasutuseks. Erinevate vormingute rakendamine dokumendile nende parandamiseks enne levitamist, head tavad sobivate vormindussuvandite valimisel. Tabelite, piltide ja jooniste lisamine dokumentidesse. Dokumentide ettevalmistamine kirjakoostetoimingute jaoks. Dokumendi lehesätete kohandamine ning õigekirja kontroll ja vigade parandamine enne dokumendi lõplikku printimist. Interneti põhitõed Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebisirvimine ja võrguturbe kontseptsioon Veebibrauseri kasutamine, brauseri seaded, järjehoidjad Efektiivne infootsing internetist, veebi informatsiooni kriitiline analüüs Põhiteadmised andmeturbest Põhiteadmised internetiühiskonnast, internetisuhtlusest E-kirjade saatmine ja vastuvõtmine, e-kirjade seaded E-kirjade organiseerimine ja otsing, kalendri kasutamine Veebitöötlus
Moodularvutus (mooduli rakendamine) Mooduli 2n rakendamine kahendarvudele Ü Kui 2ndarvul jätta alles n madalamat järku, siis selline kõrgemate T Kui m ja n on naturaalarvud: m, n N , siis 2ndjärkude ärajätmine on samaväärne mooduli 2n rakendamisega sellele T
3. Kolmandal sammul tuleb panna moodulile nimi (Module name) ja saab valida sisupaketi kujunduse. 4. Viimasel sammul palutakse kinnitust (nupp Finish), et kõik on loodud ja valitud õigesti ning olete valmis looma oma esimest sisupaketti moodulit. Kui viisardi sammud on edukalt läbitud, siis avaneb teile järgmine pilt: Joonis 1 Vasakust servast alates on aknad · struktureeritult moodulite nimekiri, · aktiivse mooduli lehed (minilehed), · aktiivne leht, mida saab muuta ja · kõige paremal lehe struktuur st mis objektid, animatsioonid stsenaariumid on antud lehega seotud. Sinu Nimi 30.12.2012 5 Karin Ruul Tiitellehe muutmine Tiitellehe muutmiseks valige menüüst View -> Title-Slide või valige mooduli lehtede all olevatest ikoonidest esimene. Joonis 2
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.
on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistasime vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitasime skaneering ("Single") ja nägime ekranil sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 1. Sisendpordi sobituse mooduli graafik. onis 1. Sisendpordi sobituse graafik 3. Ülekandetegurite mõõtmiseks tuleb siduanalüsaatorit täiendavalt kalibreerida. Selleks ühendasime DUT ja DET omavahel kaabliga, "Calibration" menüüs valisime "Create". Vajutasime avanenud aknas "read LOOP" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätsime vaadeldav sagedsuvahemik
-Pidevat joont, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes nim punkti trajektooriks. -Kahe ajahetke vahet nim ajavahemikuks. -Punkti kiirendust iseloomustab punkti kiiruse muutmist aja hetkel. -Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi. -Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi. -Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga samal sirgel!) -Normaalkiirendus iseloomustab kiirusvektori v suuna muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga risti!) -Kui puutekiirendus on kiirusega samasuunaline, siis on punkti liikumine kiirenev, kui aga vastusuunaline, siis on liikumine aeglustuv. §7 -Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0)
TESTI NAVIGATSIOON Olek Valmis Lõpetatud neljapäev, 22. oktoober 2015, 20:39 1 2 3 4 5 Aega kulus 3 minutit 59 sekundit Kuva korraga üks Punktid 0,00/5,00 aken Hinne 0,00, maksimaalne: 10,00 (0%) Lõpeta ülevaatus Küsimus 1 Üksiku mooduli testimine eesmärgiga leida vigu mooduli Vastamata koodis nimetakse Võimalik Vali üks: punktisumma 1,00'st a. süsteemi test Märgista b. mooduli testimine (module testing) küsimus
Aines ISS0050 Mõõtmine Mõõteseadmed Õpilane: Tallinn 2011 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 B7-40 U2 B7-37 Siinuliseline signaal: F=1000 Hz U=2.5V U1=2.50V U2=2.505V Mõõtemääramatused: B7-40 B7-37 U1=2.50V±0.01V U2=2.505V±0.053V Nelinurksignaal: U1=3.144V (efektiivväärtus Ue) U2=3.47V (signaali mooduli keskväärtus Um) Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U m , kuid B7-40 signaali efektiivväärtust U e . Signaali keskväärtus U k . Um = Ue 2 Um 2 Ue 2 2 U 2 2 Uk = = Ue = k , millest ning seega 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f = 1000 Hz Signaali periood: T = 4,9 * 0,2 = 0,98 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0.98*10-3 =1020 Hz Nelinurksignaal
I 1 - I A 0,2 - 0,005 I R 0,005 2 R2 = A A = = 0,02020202 I 2 - I A 0,5 - 0,005 Mõõtemääramatus R = ± (t/100) p R1 = ± (0,5/100) 0,051282051 = 0,0002564 R2 = ± (0,5/100) 0,103600103 = 0,0001010 Vastus: Vastavad elemendid voolude mõõtmiseks on takistid R1 ja R2 järgmisete parameetritega: R1 = 0,05128 ± 0,00026 R2 = 0,02020± 0,00010 3.Ülesanne Antud: Arvutan keskväärtuse, mooduli keskväärtuse ning efektiivväärtuse. T=4 T4 3T 1 T 1 4 T -keskväärtus: U (t ) k = U (t )dt = - 1dt + 2dt + 3dt = 0,75V T 0 T 0 T 3T 2 4
R2 R1 = (IA * RA) / (I1 IA) = (0,001 * 200) / (0,1 0,001) = 2,02020202... 2,02 R2 = (IA * RA)/ (I2 IA) = (0,001 * 200) / (0,2 0,001) = 1,005025... 1,01 R = (R * t) / 100 R1 = 2,02 * 1 / 100 = 0,020 R2 = 1,01 * 1 / 100 = 0,010 Vastus: R1 = 2,02 ± 0,020 R2 = 1,01 ± 0,010 3)Arvutada signaali: keskväärtus, mooduli keskväärtus, efektiivväärtus. T 3T 5 (-1)dt + - t + 11dt = 1 4 Signaali keskväärtus: i (t ) kesk = 3T 0 T
generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. 1. Vahelduvpinge mõõtmine Kaks voltmeetrit ja generaator on ühendatud vastavalt skeemile. Kasutatav klemmliist: 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 . B7-37 U2 . B7-40 a) Siinuseline signaal: V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust F = 2000 Hz U=3V U1=3,00V U2=2.94 V Mõõtemääramatused: B7-40 U=±[0,6+0,1*-1]*, kus Ux=20V U1=±[0,6+0,1*-1]*=±0,008V B7-37 U= ±[1,5+0,2*-1]*, kus Ux=20V U2=±[1,5+0,2*-1]*=±0,05V U1=3,00V ± 0,008V U2=2,94V ± 0,05V b) Nelinurksignaal: U1=3,74 V U2=3,315 V Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust Um, kuid B7-40 signaali efektiivväärtust Ue Signaali keskväärtus Uk. K=Ue/Ukesk=(Um/)/(Um*2/)=/2=1,1107 Um=Ue*
Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates. Tunni sisu oli tihe ja niisama passimist ei olnud. Tunnid olid huvitavad ja möödusid kiiresti, sest oli näha, et juhendaja oli koostanud tunnitööde plaani korrektselt. 6) Kõik tehtud tööd on vajalikud tuleviku töös. Sai palju nippe teada. Samuti sain teada põhitõed ja vead. Palju kindlam on teha tööd, kui tead selle töö aluseid ja samuti levinumaid vigu, mis võivad tekkida. Sain selle mooduli kaudu tead palju uusi teadmisi ja omandasin hulga oskusi, mida on tulevikus hea rakendada. 7) Teemade kohta oli piisavalt näiteid. Midagi ei jäänud arusaamatuks. Kui tekkis mingi küsimus, siis ikka küsisid ja said abi. Näiteid oli piisavalt, kuid lihtsalt endal ei jäänud alati kõik nipid meelde ja pidin küsima teistelt abi. Selliseid olukordi oli väga vähe. Minumeeledt ei vajanud ükski teema rohkem selgitamist. Kõike oli piisavalt.
EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu.
Mis on intervall? Millised järgud on intervalli olulised järgud? Kuidas on intervalli suurus seotud tema mitteoluliste järkude arvuga? Millest koosneb intervalli vektoresitus? Kuidas ta moodustatakse? Mis on n-mõõtmeline Boole'i ruum? Tuua näide võrreldavatest kahendvektoritest. Tuua näide mittevõrreldavatest kahendvektoritest. Kas erinevate pikkustega kahendvektorid võivad olla võrreldavad ? Mis on mooduli rakendamine täisarvule? Millises väärtustevahemikus võib olla mooduli rakendamise tulemus?
Teadsin kaudselt, millega on tegu, kuid polnud varem sellesse süvenenud. Lugesin kord internetist CodeAcademy kättesaadavusest eesti keeles ja mõtlesin, et oleks huvitav seda proovida. Ei teadnud enne, milline on töökäik ja kui raske on õpitav materjal. Olin varem õppinud kasutama ka põhilist HTML-i, kuid sellest ei olnud kasu javascripti õppimisel. 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas Iga mooduli läbitöötamisel tegin tähelepanekuid moodulis käsitletu omandamise keerukuse ja rakendusvõimaluste kohta. Omandatud teadmisi ja oskusi kasutades koostasin rakendusi, mis kasutavad moodulis õpetatud funktsioone. 5.1. Sissejuhatus JavaScripti Programmeerimise algtõed „Vali oma seiklus“- mängu programmeerimine Esimene moodul olid üpris lihtne. Kasutades oma eelnevaid teadmisi, sain selle läbitud ilma suurema vaevata
Põhjenda! Phi(101 * 37) = 3600 = n 17 3600 a b 17 13 a b211a 4 13 212ab b211a 4 1 212ab 4 b847 a d =1/17 mod 3600 = 3600847 mod 3600 = 2753 mod 3600 . gcd(5,3600) = 5 != 1 ja seega 5 ei ole pööratav mooduli phi(n) järgi Ül2.2 RSA krüptosüsteemis kasutatakse algarvudena p = 113 ja q = 47. Avalik astendaja e = 19. Leia salajane astendaja d. Kas samade algarvude korral oleks e = 23 sobilik avalik astendaja? Põhjenda! Phi(113 * 47) = 5152 = n 19 5152 a b 19 3 a b271a 1 3 1627 a6 b b271a
vastavalt: Reaaltelg ja (x-telg) Imaginaartelg (y-telg) Kompleksarvu moodul: Kompleksarvule vastava punkti kaugust komplekstasandi nullpunktis nimetame kompleksarvu mooduliks. Punktile P vastava kompleksarvu moodul z = 2 2 + 32 = 13 Ehk üldkujul: kompleksarvu a+bi moodul on z = a2 + b2 Kompleksarvu trigonomeetriline kuju: Kujutagu punkt P kompleksarvu z=a+bi. Avaldame joonisel olevast täisnurksest kolmnurgast a ja b nurga (kompleksarvu argument) ja mooduli kaudu ning asendame algebralisel kujul antud kompleksarvu. Saame: a + bi = r (cos + i sin ) Näiteks arv 2+3i tuleb via triginomeetrilisele kujule. Seega leian esmalt mooduli r = 13 (vt. b Ülevalt). Edasi tuleb leida nurk, selleks kasutan teadmist, et tan = . Saan, et tan = 1,5. a Sealt edasi leian nurga = 56° 18`
metallide tööstuse ahjudeks. Annavad termilise reaktorite isolatsioon, kõrg temperatuuri torujuhtmete, eelsojendite ja regeneratorite, soojendamis seadete, valuvormi. Kasutatakse ahjupõrande sillutamiseks, liikuv ukseks, talade ja muude liikuvate osadeks. 3.2 Keraamilised moodulid Keraamilised moodulid valmistatud pressitud plokki vormis keraamilise mattidest. Moodulid kindlalt pakitud kahe puidu plaadi vahel ja embatud mitme plastmassi rihmadega. Mooduli alusel on puksid kinnitamise süsteemi kinnitamisele.Pärast moodulite kinitamise seinal või võlvkelderil rihmade on vaja lõigata ja tõmba puit plaadi. See soodustab moodulite laiendamisele ja vahemiku, pilude taandamisele. Füüsilised ja keemilised mooduli omadused samasugused matti omadusega, mis tarbitud nende toodangul. Moodulid on iseloomustatud ühtlase struktuuriga ja ühesuguse tihedusega, , . , , . , , , , , ,
tangent - puutuja). Et neid leida, peame kõigepealt leidma nurga kiirus- ja kiirendusvektorite vahel. Loomulikult skalaarkorrutise kaudu Edasi on lihtne: tangentsiaalkiirenduse saamiseks tuleb kiirendusvektori moodul (just moodul, mitte komponendid!) korrutada vektorite vahelise nurga koosinusega, normaalkiirenduse saamiseks aga sama nurga siinusega. Meie ülesande korral on see lihtne: Kontrolliks arvutage, kas nende ruutude summa annab välja kiirenduse mooduli ruudu: Näe - välja tuli! Liikumisvõrrandi koostamine Seda võib mõista kaheti: võrrandit saab "kokku panna", kui on teada kiirendus (pole tähtis, kas konstantne või ajas muutuv) ning keha asukoht ja kiirus vähemalt ühel ajamomendil. Teine - ja hulka tõsisem - on ülesanne, kus liikumisvõrrand tuleb endal tekitada, lähtuvalt konkreetsest ülesandest. Aga see on rohkem teoreetilise mehaanika probleem ja siinkohal me sellega ei tegele. Niisiis: meil on antud kolm vektorit:
ASJAAJAMINE JA DOKUMENDIHALDUS 1. Teema iseseisva töö kirjeldus ja kontroll Valdkonna õigusaktidega tutvumine (Avaliku teabe seadus, märgukirja jne. seadus, isikuandmete kaitse seadus, teenuste korraldamise ja teabehalduse alused)- 2 tundi. Vormistab õpimapi jaoks algatuskirja, vastuskirja, e-kirja 3 tundi 2. Teema hinde kujunemine: Hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes osalemine. Mooduli hinne kujuneb õpimapi esitamisest. Õpimapp sisaldab süstematiseeritud endakoostatud dokumente (vabalt valitud teemal näiteks algatuskiri ( tellimuskiri) ja sellele vastuskiri, e- kiri praktikale kandideerimiseks, millega saadad manusena CV, motivatsioonikirja (NB! CV, motivatsioonikirja ei ole vaja esitada) ning kirjalikku essee (arutelu) dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis ca 2 lk. Õpimapp on vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde koostamise juhendile (juhend
2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus. s v . (2.19) a Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v = . dt r Et jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu, siis r = const ja me võime kirjutada 1 dv = , r dt nurkkiirendus on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pööremisteljest, mis annab meile pöörleva keha punkti tangentsiaal- ehk puutujakiirenduse, mida tähistatakse at ja mis on suunatud kiiruse sihis: dv at = . (2.20) dt Järelikult jäiga keha mitteühtlasel pöördliikumisel on selle keha punkti summaarne kiirendusvektor a normaal- ja tangentsiaalkiirenduse vektoriaalne summa:
Planetaarrülekande telgede vahe määratakse järgmise valemiga: , kus · = 1,1...1,2 on koormusvoogude ebaühtluse tegur, · a on hammasratta laiustegur, mis korral on 0,5 i > 6,3 korral aga 0,315. · Leitud a väärtus asendatakse lähima suurema väärtusega standardreast. Suurratta laius planetaarülekandes Suurratta laius planetaarülekandes arvutatakse valemiga Väikeratta läbimõõt Ülekande moodul Arvutatud mooduli väärtus asendatakse lähima väärtusega standardreast. Pärast seda määratakse hammasrataste läbimõõdud, selgitatakse toorikute sobivus ja arvutatakse hambumisjõud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Planetaarülekanne http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Projekteerimismetoodika/Pr%20met%207.doc 2
KreekaRooma 1 1.Tõene või Väär/10/ 1) Kreeta ehituskunsti suurimaks saavutuseks olid suured lossid.T 2) Knossose lossi keeruline põhiplaan andis arvatavasti aluse labürindilegendi tekkeks.T 3) Kreeka templid asetsesid kõrgel alusel.T 4) Kreeka ehituses kasutati tihti mingite mõõtude saamiseks mooduli põhimõtet.T 5) Enamikku kuulsatest kreeka skulptuuridest tunneme rooma aja koopiate põhjal.T 6) Kreeka maalikunstist kirjutatakse enamasti vaasimaalide põhjal. T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast
1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 ±1 = ± 1,5 + 0,2 - 1 = ±2,55% 3,21 ±1 = ±0,082 B7-40 20 ±2 = ± 1 + 0,1 - 1 = ±1,52% 3,219 ±2 = ±0,049 1 = 3,21 ± 0,08 2 = 3,219 ± 0,049 Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal 1 = 4,03 - signaali mooduli keskväärtus korda konstant k ( ) 2 = 3,639 - signaali efektiivväärtus ( ) 2 = = 2 = = = = = = 1,1107 2 2 2 2 2 1 = 2 1 = 1,1107 3,412 = 3,79 Saadud tulemus erineb väga vähe mõõtmisel saadud tulemusest. 2. Vahelduvpinge jälgimine = 4,5 Voltmeetri näiduks on 3,22
4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikained. Selle järgi koostatakse tunniplaan. 5. Üliõpilasele on kohustuslik osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal. Esimesel semestril ka loengutes. 6. Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse. 7. Vabaõppe mooduli puhul on antud ainult aine maht EAP-des, võib valida vabaained, TTÜ teiste õppekavade aineid või teiste kõrgkoolide aineid. 8. Eeldusaine on aine, mille läbimisel on võimalik õppida mõnda teist ainet, mida ilma vastava aine eelneva läbimiseta pole võimalik võtta. 9. Tasuta saab õppida järgmiseid vabaaineid: üldvõõrkeeled, matemaatika täiendusõpe, füüsika täiendusõpe, tuutorite programm ja enesejuhtimise kursus. 10
· kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj. tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu nimetatakse eneseinduktsiooniks. Induktiivsus on juhti iseloomustav füüsikaline suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Magnetvälja energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga. Võnkeringiks nimetatakse kinnist kontuuri, milles on mähis ja kondensaator.
9. Vali sobilikud andmed 10. Loo administaatori konto 11. Installeeri 12. Logi sisse administraatori kontoga Toodete lisamine 1. Vali vasakust menüüst Catalog -> Products 2. Vali Add Product 3. Täida väljad endale sobilike andmetega MAKSEVÕIMALUSTE LISAMINE 1. Konfigureeri üldise makesemeetodi sätted. 2. Konfigureeri konkreetse maksemeetodi sätted. 3. Paigalda ja konfigureeri maksemeetodi fassaad. Olem, mis võimaldab maksemeetodi teostust magento ja makseteostus mooduli vahel. 4. Paigalda ja konfigureeri maksemeetodi võimalused (lubamine, keelamine.) Kauba tarne konfigureerimine
Täisarvud · 8-nd süsteemis: 045, 02 · 10-nd süsteemis: 123, 8873 · 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3 Stringid: "test", '124', "" Boolean: true, false NULL NaN OMISTAMINE. Lihtne omistamine. Tehtega omistamine. Omistamine Lihtne omistamine (=) Tehetega omistamine · Liida/lahuta ja omista: +=, -= · Korruta/jaga ja omista: *=, /= · Mooduli võtmine ja omistamine: %= x = 5; x saab väärtuseks 5 x += 15; x saab väärtuseks 5 + 15 = 20 x = -x; x saab väärtuseks -20 ARITMEETILISED TEHTED. Lihtaritmeetika. Unaararitmeetika. · Aritmeetika Lihtaritmeetika · Liitmine/lahutamine: +, - · Korrutamine/jagamine: *, / · Mooduli võtmine: % Unaararitmeetika
asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone LITERAALID Literaal on lihtne väärtuse definitsioon Täisarvud · 8-nd süsteemis: 045, 02 · 10-nd süsteemis: 123, 8873 · 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3 Stringid: "test", '124', "" Boolean: true, false NULL NaN OMISTAMINE Omistamine Meelis Jander A-08 Lihtne omistamine (=) Tehetega omistamine · Liida/lahuta ja omista: +=, -= · Korruta/jaga ja omista: *=, /= · Mooduli võtmine ja omistamine: %= x = 5; x saab väärtuseks 5 x += 15; x saab väärtuseks 5 + 15 = 20 x = -x; x saab väärtuseks -20 ARITMEETILISED TEHTED Lihtaritmeetika · Liitmine/lahutamine: +, - · Korrutamine/jagamine: *, / · Mooduli võtmine: % Unaararitmeetika · Väärtuse suurendamine 1 võrra: ++ · Väärtsuse vähendamine 1 võrra: -- x = 5; x saab väärtuseks 5 y = ++x; x saab väärtuseks 6; y saab väärtuseks 6 y = x++; y saab väärtuseks 6; x saab väärtuseks 7
Süttinud diood tablool näitab takistuse suunda: L- vasakul, M- keskel, R- paremal ja alarmsignaal annab erinevate helidega erinevatest kaugustest teada (Sele 1.2). Mõõtekauguseks on 2 meetrit kuni 30 sentimeetrit. Voolutarbimine on ka suht väike, ainult 200 mA. Sele 1.1 Sele 1.2 Parkimisabi komponendid ja ehitus Parkimisabi koosneb juhtmoodulist, mis võtab vastu parkimisandurite peegelduvaid signaale ning muudab need heli signaaliks. Mooduli külge on ühendatud erinev arv andureid(minimaalselt 4). Antud pildil(sele 1.3) on kasutusel 4 andurit. Kui saadud signaal on muudetud heli signaaliks, annab se juhile märku objekti kaugusest. Parkimisabi aktiveerub tagumise käigu sisse lülitamisel, selleks on ühendatud juhtmoodul tagurpidikäigu tuledega või siis auto aju juhtmooduliga. Süsteem on kaitstud kaitsmega, juhul kui peaks tekkima kusagil lühis. Moodul saab aku pinge süüte sisse lülitamisel. Sele 1.3
magnetinduktsiooni vektor-magnetvälja iseloomustamiseks kasutatav suurus ? Magnetinduktsiooni vektori moodul - suhe B=M/IA ,kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala. Magnetinduktsiooni mõõtmiseks kasutatakse magnetomeetreid. Magnetvälja jõujooned joon, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> sihiga antud punktis. Pöörisväli - kinniste jõujoontega väli, magnetväli on seega pöörisväli. Magnetvoo - suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni vektori mooduli B, pindala A ning vektorite B-> ja n-> vahelise nurga cos korrutisega ( =BAcos ) Amperei jõud on magnetväljas mõjuv jõud, sõltub vektori B-> ja juhi vahelisest nurgast. Ampere´i seadus: F=Ilsin Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B->. Tema suuna võib määrata vasakukäe reegliga: vasak käsi asteda nii, et B-> suundub peopessa ja 4 väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda.
V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 1000Hz, U=3V U1 = 3,000 V; U2 = 3,010 V 20 U 1=±1,50,2 -1 %= ±2,63 %= ±0,0789V 3,000 20 U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,568* 1,1107 = 3,96V. Ostsillograafiga mõõtmine, siinuspinge Signaali ulatus Vpp= 4,3 * 0,2 = 0,86V Signaali periood: T = 4,8 * 0,2 = 0,96 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,96*10-3 =1000 Hz
1) võib nende suhtes rakendada vaid siis, kui nende vahekaugused ületavad tunduvalt nende mõõtmeid. Täpselt kehtib valem (4.1) ka homogeensete kerakujuliste kehade kohta. Siis tuleb kaugus r mõõta nende kerade masskeskmete vahel. m1 Fg r - Fg m2 Märkus. Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjutavad kaks keha teineteist mooduli poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega. Vaba langemise kiirendus. Vaatleme taevakeha massiga M ja raadiusega R, mille läheduses paikneb punktmass m. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . m Fg h R M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm
kasumitulemust. Investeeringud 2017 aastal olid tehtud tootmiseks vajalikesse seadmetesse ja töövahenditesse ning seotud tehase laiendamisega. 2018 aasta suuremad investeeringud on samuti planeeritud tootmise seadmetesse. [4] 6. Näidised juhtimise ja tegevuse dokumenteerimisest Mind juhendas tootmises eestööline ning teised tootmise üldehituse töötajad. Täpsemaid küsimusi sain küsida ka kvaliteedispetsialistiga suheldes. Tootmises oli iga mooduli juures kvaliteedileht, kus olid dokumenteeritud kõik tööprotsessid, kuhu tuleb panna allkiri, ennem kui alustatakse järgmise tööetapiga ehk siis täita tuli kvaliteedileht iga tööetapi juures. Kvaliteedilehe eesmärk mõtlen mina, et on tagamaks tootmistöölistele ühese arusaama, milline on nn standard ehk kvaliteet, st milline on töö täpne lõppeesmärk. 2. PRAKTIKAPÄEVIK Praktika tegevused päeviti: Kuupäev: 30.05
N6 = N5 * u3 = 17*4,18 ≈ 71 3. Väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus Mehhanismi tegelik ülekandesuhe u=u 1 ∙ u2 ∙ u3=N 1 /N 2 ∙ N 4 / N 3 ∙ N 6 / N 5 = 119/17 ∙ 119/17 ∙ 71/17 ≈ 204,6 Viga |205−204,6 205 |∙100 ≈ 0,2 Lubatud viga on 3%. Pöördemoment M 6=M ∙ u=19,8∙ 204,6 ≈ 4051 N ∙m Pöörlemissagedus n 1455 n6 = = ≈ 7 min−1 u 204,6 4. Rataste parameetrid Valin mooduli m3 = 3,0 mm Rataste läbimõõdud: Jaotusringjoon d5 = m3 ∙ N5 = 3,0 ∙ 17 = 51 mm d6 = m3 ∙ N6 = 3,0 ∙ 71 = 213 mm Peaderingjoon da5 = d5 + 2m3 = 51 + 2 ∙ 3,0 = 57 mm da6 = d6 + 2m3 = 213 + 2 ∙ 3,0 = 219 mm Jalgaderingjoon df5 = d5 – 2,5m3 = 51 - 2,5 ∙ 3,0 = 43,5 mm df6 = d6 – 2,5m3 = 213 - 2,5 ∙ 3,0 = 205,5 mm Telgede vahekaugus d +d 51+213 a w3 = 5 6 = =132 mm
valemite ja jooniste salvestamiseks otse loengutunni käigus. Interaktiivsete puutetahvlite kasutamine Puutetahvlile vajutades saab navigeerida klassiarvutit lisada meediat (pildid, helid, joonised, graafikud), mis on seotud elus vajaminevate oluliste teadmiste ja oskustega viia läbi ajurünnakuid, vahetada mõtteid ja teha koostööd märgistada või tuua sisse andmeid koheselt teistest rakendustest KAT 7010 Interaktiivne tahvel klassiruumis ja virtuaalses keskkonnas I mooduli juurde Eesmärk tutvuda erinevate interaktiivsete tahvlite tehniliste võimalustega õppida kasutama interaktiivset tahvlit veebipõhiste Puutetundliku kilega kaetud kuvar ehk puute-ekraan ehk puuteekraan ehk puutetundlik ekraan on ekraan, mis reageerib puudutuse peale, sest on varustatud puutetundlike anduritega ja seda saab kasutada infosisendina. Kasutusala Puutetundlikud ekraanid on kasutusel näiteks pangaautomaatides, makseterminalides, infolettides
1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 U1 1,5 0,2 1 2,55% 3,21 U1 0,082V B7-40 20 U 2 1 0,1 1 1,52% 3,219 U 2 0,049V U1 3,21 0,08V U 2 3,219 0,049V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal U1 4,03V -signaali mooduli keskväärtus Um U 2 3,639V -signaali efektiivväärtus Ue Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=Um*/Um*2*2=/ (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,639 =4,04 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= /
Pööriselekrtiväli on seotud magnetväljaga. Pööriselektrivälja jõukarakteristikuks on väljatugevus, energeetiliseks karakteristikuks induktsiooni elektromotoorjõud. Pööriselektrivälja kujund luuakse jõujoonte abil. Pööriselektrivälja jõujooned on kinnised kõverad; tasandid, milles need asetsevad, on risti magnetilise induktsiooni joonte tasanditega. Magnetoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BS cos magnetvoog (1Wb) B magnetilise induktsiooni vektori moodul (1T) S kontuuriga piiratud pinna pindala pinnanormaali ning indyuktsioonivektori vaheline nurk Elektomagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline
koka kutsestandard, mida järgitakse. See, mida kokk peab teadma on kõik kirjalikult toodud välja koka kutsestandardis, seal on nii punktid, kui omakorda punktidel ka alajaotus. Väga oluline kutseoskusnõuetes on 1. Teadmised ja üldoskused 2. Põhioskused ja teadmised I ja II kvalifikatsioonile (soovituslikud) 3. Lisaoskused ja teadmised 4. Isikuomadused ja võimed Kogu õppekava mis on kokkadele mõeldud on tehtud moodulitena, nendeks on: 1. Mooduli eesmärk 2. Õppesisu 3. Hinnatavad õpitulemused 4. Hindamine Eraldi on jagatud ka moodulid: 1. Üldõpingud 2. Põhiõpingud 3. Valikõpingud Nii nagu teisteski koolides on ka siin toodud ära õppenädalate arv. Selles on kirjas, kui kaua nad kestavad, mis tunnid kui palju sisaldavad teooriat, kui palju on praktilist tööd ja lisaks kui pikk on praktika. Kokku teeb see 21 moodulit.
Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6+0,1(20/3,003 1))*(3,003/100) = ± 0,035 V U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / S Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um /) / (Um * 2 / S) = (3,55/ )/(3,55*2/S) = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U1 = U2 * K Järelikult arvutuslikult U1=3,210 * 1,1107 = 3,57 V, mis on ligikaudselt võrdne voltmeeter B7- 37 näiduga. 2.2 Mõõda ostsillograafiga signaali väärtus. Signaali ulatus Upp=4 jaotust, tundlikkusega 2 V/jaotus => Upp=8 V Uo=4V 2
Merepinnal. Gn=9.80655 m/n2 Gravitatsiooni seadus : Newton tuli järeldusele , et tõmbejõud mõjuvad kõikide kehade vahel. Ta nim neid jõude gravitatsioonijõududeks. ja tegi avastuse , mida nim. Newtoni ÜlemaailmseksGravitatsiooni Seaduseks Maakülgetõmbejõud e. keha raskusjõud. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Keha kaalu saab mõõta vedrukaalu külge riputamise Teel. Keha liikumishulgaks nim. keha massi ja kiiruse korrutist. Liikumishulk kiirusesuunaline vektor ja tema mooduli ühik on 1KG*M / s Suletuks nim. süsteemi , kui sinna kuuluvad kehad on vastastik mõjus ainult oma vahel ja süsteemi Väliste kehade mõju võib jätta arvestamata. Liikumishulga jäävuse seadus : Suletud süst. Kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline Summa on nende kehade igasugusel vastastik mõjul jääv. Jõuvõimsuseks nim töö muutumise kiirust antud ajahetkel ning = elementaartöö ja ajavahemiku suhtega Võimsuse ühik on 1W (Watt) e 1 J / s
I I I $ / - . F / % Mõõtetulemused on: # { % / { ja $ { / %{ Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega. b) Nelinurksignaal. Sagedus 2 kHz, pinge 3 V. Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.571 V(V7-40/4) - Ue U2 = 3.95 V(V7-37) - Um Voltmeetri B7-37 näit voltmeetri B7-40 näidu kaudu: Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust Um, kuid B7-40 signaali efektiivväärtust Ue. ; Seega kehtib nelinurksignaali korral voltmeetrite pigete vahel seos: $ # Kontrollin: $ %. Saadud tulemus erineb väga vähe mõõtmisel saadud tulemusest. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f= 2kHz
annaabi.ee 
