Laulupidu
Ilmasõdade vahelisel ajal toimus neli üldlaulupidu ning
Nõukogude okupatsiooni tingimustes kümme pidu. Vahepealne
3
Nõukogude võim dikteeris tublisti esitatavat repertuaari ja
laulupidude vormi, Eesti taasiseseisvumisest alates on aga
isamaalisus ja eestlaseks olek muutunud peaaegu, et olulisemaks
osaks laulupidudest. Esialgne Lauluväljak nägi välja hoopis
teistsugune, oma praeguse uue, uhke ja moodisa välimuse sai see
1960 aastal, mil kaarealune ala ehitati kaks korda suuremaks. Nüüd
mahub lavale üheaegselt 25 000 lauljat. Laulupeo nõlvalt jälgib
aga kogu seda pillerkaari Gustav Ernesaksa, hellitavalt
laulutaadiks kutsutud koorijuhi ja helilooja kuju ning mitmetel
kooridel on kujunenud traditsiooniks laulupeo proovide aegu
vähemalt üks laul Ernesaksale isiklikult ette kanda.
Muusika ja ühislaulmine on eestlatele juba aegade algusest suurt
annaabi.ee 
