Järeldus: Kuna saadud tulemused langevad kokku käsiraamatus olevatega siis järelikult leitud helikiirus 344 m/s temeperatuuril 23 C on õige väärtus. Laboratoorne töö nr 2 Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mootmete mootmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,moodetavad esemed. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 1. 12,36 56,28 5,94 56257 38 675,5 2. 39,03 3,38 16175,7 46 2843,9 3. 24,6 62358,3 61 978,2 4
molekuli mass; ? molekuli kiirus ja molekulide keskmine kiirus; ? molekuli kineetiline energia ja molekulide keskmine kineetiline energia; ? molekulide kontsentratsioon. Mikroparameerite analuusimisega tegeleb molekulaarfuusika. Makroparameetrid on fuusikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku oleku kirjeldamiseks: ? ainekoguse mass; ? olekuparameetrid ? rohk; ? ruumala; ? temperatuur. Makroparameetrid on holpsasti moodetavad ja nende analuusimisega tegeleb termodunaamika. Molekulaarfuusikat ja termodunaamikat seob omavahel statistiline fuusika. Molekulide soojusliikumine: ? tahkistes vonkumine tasakaaluasendite umber; ? vedelikes vonkumine ja huppeline edasiliikumine; ? gaasides pidev kaootiline liikumine Keha soojendamisel hakkavad molekulid kiiremini liikuma. Suureneb molekulide keskmine kaugus ja keha paisub. Kui keha pikkus on palju suurem kui tema labimoot, siis esineb joonpaisumine ning
annaabi.ee 
