Viljastumine
2)MOONDEGA. Otsese arengu korral koorub munast või sünnib täiskasvanud
organismiga sarnane organism, nii arenevad roomajad, linud, inimene, imetajad.
Moondega arenemine käib vaheetappidega. Selgroogsetest arenevad nii kalad kui
kahepaiksed, selgrootutest enamus. Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb
selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut.
Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise
periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast
areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema
(asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega
areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1)
noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt
määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel