jällegi tema tädi sõnadest, Kurt sai väga kurjaks, ei soovinud suhelda teistega, pani ennast kinni teistest inimestest. Pärast, 1993. a., Cobain ise räägis, et tal oli paha tunne oma vanemate pärast, ta ei saanud normaalselt suhelda klassikaaslastega, sest ta väga tahtis endale normaalset perekonda – ema ja isaga. Mõni aeg pärast vanemate lahkumist Kurt elas emaga, aga tal kiiresti rikkusid ära suhted uue ema boyfriend´iga, ja ta pidi minna isa juurde Montesanosse. Aga jälle: mõne aja pärast isa abiellus teise naisega, temal oli kaks last ja ta sünnitas veel ühe Kurti isast, selle pärast suhted uue isa naisega Kurtil läksid halvemaks ja ta pidi uuesti otsima endale teise elukohta. Mõni aeg ta elas tädi ja onu juures, mõni aeg – ema või teda sugulaste juures, aga kindlat elukohta Kurtil polnud. Kurtile oli 14 aastat, kui ta lõpetas trummi peal mängimist ja alustas kitarri mängu õpima
Kuna Kurt oli hüperaktiivne laps anti talle vahetevahel rahusteid. Ilmselt sai sealt aluse ka tema hilisem narkomaania probleem. Viie aastaselt läks ta Robert Gray põhikooli, kus Kurtil ilmnesid esimesed huvid muusika vastu. Kaks aastat hiljem muutus ta elu dramaatiliselt vanemate lahutuse tõttu. Hiljem on Cobain tunnistanud, et peale vanemate lahutust ei tundnud ta end kunagi turvaliselt ega armastatuna. Peale üht aastat koos emaga elamist kolis Kurt Montesanosse, Washingtoni, et elada koos oma isaga. Cobain hakkas käima Beaconi põhikoolis, kus ta alustas erinevate mõnuainete pruukimist. Ta oli veidi huvitatud spordist, seega võttis ta osa maadlusringist ja hiljem tegeles ka korvpalliga. Koolis sai ta tihti teiste poiste käest peksa, kuna teda peeti homoks, sest Kurti parim sõber oli seda. Cobain on tunnistanud, et ta pole homoseksualist, aga kui oleks ei teeks ta sellest suurt tragöödiat. 1980. keskpaigas oli ta proovinud enamusi narkootikume