Parem vatsake u parem ja vasak säär Vasak vatsake Alumine Ventriculus sinister õõnesveen V.Cava interior Purkinje kiud Kõõluskeelikud Näsalihased Veres: Trombotsüüdid Erütrotsüüdid Monotsüüt 1 Neutrofiilid Lünfotsüüt (Leukotsüüt) Kõhuõõs. Hepar. Maks Maksa portaal-vereringe Söögitoru. Põrn. Lien Vv. Hepaticae Maksaveenid
Aglutineeruvad (kleepuvad kokku) hemolüüsuvad 2) Leukotsüüdid ehk valgeverelibled Täiskasvanu veres on 4000-10000mm3 s.o. 4,0-8,8 (10)*109/liitris Kuuluvad granulotsüüdid, monotsüüdid (need 2 sünnivad punases luuüdis) ja lümfotsüüdid (lümfoidses koes) Ea suurenedes hulk väheneb; muutub ka füsioloogilistest põhjustest tingituna Eluiga erinev; mõnest ööpäevast mitme aastani Granulotsüüt - granuloosne leukotsüüt Monotsüüt - suur valgelible (suurimad rakud) 3) Trombotsüüdid ehk vereliistakud Ümarad, tuumata rakud 150-400*109/liitris Plasma Vesi Plasma pH väärtus on suhteliselt püsiv - 7,35-7,45 Elektrolüüdid Lahustunud kujul rohkesti; olulisemad Na+ ja K+; tasakaal Na+-K+ pump Osmootne rõhk Näitab plasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni Isotoonilised lahused - lahused, millel on plasmaga sama osmootne rõhk Onkootne rõhk Rõhk, mille tagavad plasmavalgud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
