"monooksgenaasi" - 1 õppematerjal

Konspekt aastast 2005

Mulla mikroobidest on kuni 20% vimelised lagundama ssivesinikke. Kllastumata ssivesinikud on raskemini lagundatavad kui kllastunud ssivesinikud. Naftaproduktide lagundamisintensiivsus merevees 1-30 mg m-3 pevas, mullas 0.3% pevas (10 C juures) Lagundamist limiteerivateks teguriteks meres on madal temperatuur, madal mineraaltoitainete kontsentratsioon, hapniku defitsiit. CH3-CH2-CH2-CH3 + NAD(P)H2+ +O2 ------> CH3-CH2-CH2-CH2OH + NADP + H2O n-alkaanide oksdeerimine alkaani monooksgenaasi (hdrokslaasi) vahendusel Aromaatsed ssivesinikud (BTEX = benseen, tolueen, ksleen, etlbenseen) on sltuvalt struktuurist kas kergesti vi raskesti lagundatavad. See sltub benseenituumade arvust, asenduste arvust ja tbist molekulis. Lagundamine vib toimuda nii aeroobselt kui anaeroobselt (elektroni aktseptorid nitraat, mangaan, raud, sulfaat). Benseeni oksdeerimine benseeni dioksgenaasi vahendusel. Aromaatsete ssivesinike lagundamine vib toimuda ka anaeroobsetes tingimustes. Jrgnev on nide