minimaalne. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Märgamisega on tegemist siis, kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole, siis on tegemist mittemärgamisega. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga. vedeliku pind 4. Tahkis on tahke aine, millel on kristallstruktuur. Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu kristallides annavad osakesed oma võnkumise energia edasi ka naabritele. Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. 5. Sulamine, tahkumine, aurustumine, kondenseerumine, härmatumine,
termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdne toote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist
Klaas, süsinik, boor ja grafiit on põhilised kiud kasutuses. Elastomeerides kasutatakse näiteks tahma ja ränihiibi. Mida peenem on kiud, seda tõenäolisem on et selles poel varjatud defekte, seetõttu on ka kiud ülimalt peenikesed ja puntras kokku. Mida suurem pikkuse ja läbimõõdu suhe, seda parem koormuse ülekandmine. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Kiude kedratakse: märgketrus, kuivketrus, ketrus sulamassist, kuiv juga+märgketrus. Ketruse puhul põhimõtteliselt toimib asi nagu valupressi puhul, mass surutakse vormi, ehk siis avadesse ja see tõmmatakse sealt välja, seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse.
mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides,
annaabi.ee 
