Ajaloo kt muinasaeg
viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma).
Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi)
Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest
ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik
tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid
indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri
rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast
kuduma.
3) Pronksiaeg ja rauaaja algus:
Pronksiaeg jõudis Eestisse hilja, u 1800ekr ning kestis kuni 500 ekr
See polnud tähtis periood Eestis kuna Eesti maavarades ei leidunud vaske ega tina. Pronksi ei
saanud mitte kuidagi, see oli kallis ka ehk seda ei saanud endale lubada ka.
Rauaaeg sai alguse umbes 500 ekr ja kestis kuni 13.saj.