“Mis on Eesti?”
Need näitasid kohalikke rahvaid umbes
aastal 1000 ja edaspidi, Eesti maakondi ja kihelkondi 13. sajandil, allumist
suurriikidele.
Räägiti, et Eesti on pindalast ja rahvaarvust suhteliselt väike, kuid keeleliselt
suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti
või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul,
«ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.»
Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried
Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis-
juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik
rahvuskäsitus, Jakob Hurt introvertne rahvuskäsitus olid tähtsad eestlaste
alusideoloogia kujunemisel.
Tuttavat oli üsna palju, kuid näiteks Faehlmanni ja Kreutzwaldi Eesti
eksistentsialismi teooriast ma ei ole varem kuulnud. Loengu sisu oli tihedalt
seotud ajalooga ja kirjandusega.