Millest olen elus rõõmu tundnud?
Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks
kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda
meilt võtta.
Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on
möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse.
Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest,
mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal
isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti
ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas käisime õe,
venna ja emaga kelgutamas, kuidas ma kartsin mäest alla lasta, kuid olles ühe korra koos
venna ja õega koos alla lasknud, ei tahtnud ma pärast enam koju naastagi. Mälestused ongi
need, mis teevad meist terviku