õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis eri rahvakeeli. Trupis tõusis ta peagi eesnäitlejaks. Et etenduses sisukamat repertuaari saada, hakkas ta ise kirjutama. Algul tegi ta ümber itaalia farsse, hiljem kirjutas juba oma loomingut. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis idee, mida ta karakterid kehastasid.Tema esimeseks näidendiks sai "Arutu", mille lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naases trupp 1658. aastal. Kui Moliére oma etendustega Louis XIV huvi pälvis, sai trupp võimaluse esineda kuningalossis ja varsti sai Moliére'st Pariisi juhtiv teatritegelane. Suurte, 5-vaatuseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendavate meelelahutusmängude eest
naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis IDEE. Mida ta karakterid kehastasid. 2. Tema esimesed satiirinooled olid suunatut salongipeenutsejate vastu. Mitte ühtegi asja ei tohtinud ütelda otse, ainult ümber nurga. Salongidesse püüdsid jõuda inimesed, kes tahtsid unustada oma minevikku, kes olid võtnud endale mõne romaanikangelase nime, kes püüdsid riietuda vastavalt ,,maitsele" ja püüdsid omandada salongilikku keelt = õrnuste maakaart. Tegemist oli VÕLTSE VAGATSEMISEGA.