võrdne prootoni/neutroni massiga. 1 u = 1,6710-27 kg Elektronid on ca 2000 korda kergemad. Aatomi ruumalast enamus on tühi. Kui seda tühja ruumi poleks, oleks nt Maa vaid täpike. Kui jagada punkt 1000000 osaks, peaksime saama aatomisarnase märgi. II Molekulid (molecula massike lad.k.) Aatomitevaheliste tõmbejõudude tõttu ühinevad aatomid molekulideks. Ühinemise järel aatomitevahelised jõud saavad molekulisisesteks jõududeks, mis tagavad molekuli püsivuse. Iga erineva keemilise elemendi aatom suudab endaga siduda vaid kindla arvu mingi teise elemendi aatomeid. Nt hapnik hoiab enda küljes vaid kaht vesinikku Molekuli mõiste keemias: aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Üksikul aatomil ei ole aine keemilisi omadusi! Molekuli mõiste füüsikas: aine koostisosake, mis on pidevas liikumises. Ühe ja sama aine kõik molekulid on absoluutselt eristamatud.
Ülesanded 1 Miks on jääl väiksem tihedus kui veel? Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud. 2 Kas on olemas maksimaalne võimalik temperatuur? Miks? Ei 3 Võrus on suvel keskmine temperatuur kõrgem kui Pärnus, aga talvel ei ole. Miks? Pärnus toimib meri oma suure soojusmahtuvusega temperatuuri ühtlustajana. 4 On aineid, milles suur osa juurdeantavast soojusenergiast läheb molekulisisesteks võnkumisteks ja pöörlemiseks. Kas selliste ainete erisoojused on suuremad või väiksemad kui teistel? Miks? Väiksem, kuna soojusenergia kasutatakse ära molekulides enestes, mitte molekulide vahel. 5 Kõrbeliiva päevaste ja öiste temperatuuride erinevus on suur (ca 50 60 kraadi). Mida võib sellest järeldada kõrbeliiva erisoojuse kohta? Kõrbeliiv on väikese erisoojusega.
annaabi.ee 
