Osooni augud - Referaat
täiesti ohutud ning tava temperatuurides need probleeme ei tekitanud, kuid kui need tekitasid
probleeme atmosfääri ülemistes kihtides.
Kui CFC jõuab atmosfääri ülemistesse kihtidesse siis need lagunevad UV valguse all, mille
käigus vabaneb kloori aatom. Need kloori aatomid aga reageerivad osooniga, lõhkudes nende
molekulid mille tagajärjel osoon kaob. Kloori aatomid vabanevad jälle järgnevate reaktsioonide
käigus see tõttu saab üks kloori aatom hävitada kuni 100,000 osooni molekuli11
Osooniaugu ajalugu Esimest korda märgati osooni vähenemist alumises stratosfääris Antarktika
kohal 1970-ndatel Briti Antarktika Ekspeditsiooni (BAS) poolt. Folkloor "räägib", et kui 1985. a
tehti osoonimõõtmisi, siis osooni vähenemine stratosfääris oli nii tugev, et teadlased arvasid, et
nende instrumendid ei ole korras. Ehitati uued riistad ja pandi tööle ning kui need kinnitasid
mõned kuud hiljem eelnevaid mõõtmisi, tunnistati, et osooni vähenemine on tõepoolest aset
leidnud