BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhist...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? 7. Millega tegeleb geneetika? II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) III Paranda vead: (2p) a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks. b) Ühele nukleotiidile vastavat mRNA molekuli aminohapp...
21. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metallivõre metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. 22. Metallid juhivad elektrit hästi suhteliselt vabalt liikuvate elektronide tõttu. 23. Sest metallides võivad katioonide kihid metallikristallis üksteise suhtes nihkuda või libiseda ilma metallilist sidet lõhkumata ning seetõttu ongi metallid suhteliselt kergesti töödeldavad. 24. Molekulaarsed ained on suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, sest molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral ning üsna pehmed kuna molekulid on üksteisega nõrgalt seotud. 25. Sest tahkel kujul on ioonid nii tugevalt kinni, et ei saa liikuda, sulas olekus aga saavad ioonid kergemini liikuda ning seetõttu on ka sulas olekus head elektrijuhid. 26
kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete meetodite väljaarendamine kliinikus kasutamiseks immuunmehhanismide uurimine infektsioonide korral immuunmehhanismide uurimine mitte- infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral (allergia / atoopia; autoimmuunsus ja
aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamiselt F, O või N) aatomiga. Kõige tugevamad vesiniksidemed → H-F....H-F....H-F... H-N-H...N-H....N-H.... 3.Milliseid omadusi mõjutab vesinikside? Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemperatuuri. Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit
hakati nimetama arhedeks (Archaea). Dr. Carl Woese (Illinoisi Ülikool) uuris molekulaarsete meetodite abil prokarüoote. Leidsid, et nn. bakterid mis eelistavad kõrget temperatuuri või toodavad metaani on molekulaarsete tunnuste põhjal väga erinevad nii nn. tavalistest bakteritest kui ka eukarüootidest. Woese ettepanek jagada elusloodus komeks domeeniks (domain): eukarüoodid, eubakterid ja arhebakterid. Hiljem lihtsalt arhed. Morfoloogia-anatoomia versus molekulaarsed tunnused. Bakterid ("tõelised bakterid", mitokondrid ja kloroplastid) Arhed (nn. arhebakterid) Eukarüoodid (protistid, taimed, seened, loomad) Biosüstemaatika on teadus organismide elurikkusest. Esmane ülesanne: Taksonoomilise informatsiooni süsteemi loomine. Varustab kõiki, kellel on selleks vajadus, võrdlevate andmetega elusorganismide kohta. Süstemaatika või biosüstemaatika? Üldises kontekstis - biosüstemaatika (keeleteadus, eluta loodus jne.)
Erineva värvusega Ei juhi elektrit Lihtaines on aatomite vahel kovalentsed sidemed Molekulaarsed-koosnevad molekulidest Mittemolekulaarsed-polümeerse ehitusega ained Väävel Grafiit Molekulaarsed mittemetallid Tavatingimustes gaasilises olekus-H,N,F ,Cl Mida suuremad on molekulide mõõtmed,seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Eriti suur on aatomiraadiuse kasvu mõju halogeenide lihtainete korral Mittemolekulaarsed mittemetallid Polümeersed, ei koosne üksikmolekulidest Koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentsete sidemega seotud aatomitest-kristalsed ained, mille kristallvõre tsentrites asuvad aatomid
11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makroelemendid(h,s,l,f,v) hapnik,süsinik.vesinik.lämmastik,fosfor,väävel 13.Vee tähtsus organismis vesi täidab organismis mitemsuguseid funktsioone : ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides .Vesi aitab ka organismis säilitada püsivat temperatuuri 14.Monosahariidid ehk lihtsuhkrud on madal molekulaarsed orgaanilised ühendid milles süsiniku aatomite arv on 3-6 nt :6 süsinikuga on glükoos e viinamarjasuhkur,fruktoos e puuviljasuhkur 15.Oligosahariidid one madala molekulaarsed orgaanilised ühendid mis on tekkinud kahe kuni kolme monosahariidi ühinemisel nt:glükoos+fruktoos =saharoos,maltoos,laktoos 16.Polüsahariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikkeks lülideks on monosahariidid(alates 4 monosahariidist)nt:tärklis,tselluloos,kitiin 17
suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja molekulaarse aine vahel. Lahustuvad alkoholid, sahariidid, karboksüülhapped, amiinid Hüdrofiilsed ained-veesõbralikud, nt nahk, puit Hüdrofoobsed ained-tõrjuvad vett, nt rasv Elektrolüüdid-ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon-aine jagunemine lahustumisel ioonideks Elektrolüüdid jagunevad: (ioonideks jagunemise ulatuse järgi)
mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained
Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3 VESINIK
elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained
Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu seemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Süstemaatika Kõige varem teistest taimedest lahknenud hõimkonnaks võib pidada punavetikaid, mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson, ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on
juhivad. Perioodilisus tabelis on metallide / mittemetallide joone lähedal. Kui on rohkem metallilisi omadusi, siis on metallide hulgas (germaanium, antimon) ja vastupidi on räni ja arseen. Mittemetallide füüsikalised omadused. Väga erineva värvusega (väävel kollane, fosfor valve/punane, räni hall, vesinik/lämmastik/hapnik värvusetud, kloor rohekaskollane jne). Ei juhi elektrit (erand on süsiniku allotroop grafiit)! Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed (molekulidest), teised mittemolekulaarsed (polümeerse ehitusega). Molekulaarsed on tavatingimustes gaasilised H2, N2, O2, F2, CL2. Mida suuremad on molekulide mõõtmed, seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Mittemolekulaarsed ained on kristalsed ained, polümeersed, kovaentse sidemega. Kristallvõre tsentrites asuvad aatomid. Mõnedel nõrgalt seotud aatomid. Teemat ja räni n näiteks igas suunas ühtlase ehitusega ja väga kõrge
DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID Vedelad kristallid on ained, mis voolavad, kuid nende molekulid paiknevad korrastatult nagu kristallis. Nad on näiteks mesofaasist, s.o vedela ja tahke faasi vahepealsest olekust.
· Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline 2) Sidemete moodustumine vabade ioonide ja vee molekulide vahel hüdraatumine (energia vabaneb) eksotermiline > - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid
(võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). metalliline side keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide vahel. ioonside - ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. kordne side keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. molekulaarsed ained molekulidest koosnev aine mittemolekulaarsed ained aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained, metallid,
oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 N2O5 HNO3 N2O3 HNO2 · Amfoteersed Nendel oksiididel avalduvad nõrgalt nii happelised kui ka aluselised omadused
omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO P4O10 Mittemolekulaarsed Molekulaarsed Tahked, kristalsed Gaasilised, tahked Oksiidide saamine: 1. Lihtaine + O2 2. Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine Hape – aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone Hapnikha Hapniku Üheproot Mitmeproot Tugevad Nõrgad pped ta oni- oni- Sisaldavad Ei sisalda 1 vesiniku Mitu vesiniku HCl, HBr, H2CO3,
5. Lõplik valgu monomeer. · Kiudvalgud ehk fibrillaarsed valgud: Ehitus: Koosnevad peamiselt heeliksitest. Enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Omadused: · Harilikult vesikeskkonnas lahustumatud · Mehhaaniliselt tugevad Funktsioonid: · Bioloogiline roll on peamiselt struktuurne (leidub nt. sulgedes, sidekoes, juustes, küüntes). Peamised esindajad: · keratiin · fibroiin · kollageen Molekulaarsed tsaperonid Valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine. Valgumoodulid ehk domeenid suhteliselt iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused, mis moodustuvad pidevatest järjestustest. Ehk tihedalt pakitud osad polüpeptiidahelas, mis korduvad valgus. 2. Kvaternaarstruktuur iseloomulik valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada:
annavad alkoholide molekulid. Tänu vesiniksidemetele lahustuvad lühema ahelaga amiinid hästi vees, pikema süsivesinikahela korral aga pole suure hüdrofoobse molekuliosa paigutamine vee molekulide vahele (nagu oli ka alkoholide puhul)taas energeetiliselt soodne. CH3:NH2. Lämmastiku peal on nukleofiilsustsenter. Amiinid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, kuna vesiniku ja lämmastiku side ei ole piisavalt polaarne. Madala molekulaarsed amiinid lahustuvad väga vähesel määral vees. Lisaks on amiinid kergesti lenduvad vesiniksideme puudumise tõttu.
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5.
aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks - allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis; -molekulide paigutuse poolest kristallvõres
ENDOTERMILINE reaktsioon [H>0] Kaasneb soojuse neeldumine. Reaktsiooni kulgemiseks tuleb reaktsioonisaadusi soojendada, st. anda juurde energiat, mida tähistatakse plussmärgiga (+H): CaCO3 = CaO + CO2 +H 10. Aine omaduste seos aine ehitusega metall+mittemetall iooniline side mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side metall lihtainena metalliline side Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest. I Molekulvõre (molekulaarsed ained) Omadused · Suhteliselt madala sulamis ja keemistemperatuuriga. Paljud on gaasid või kergesti lenduvad vedelikud · Tahkes olekus pehmed · Paljud vees ei lahustu · Ei juhi elektrit Näiteks hapnik O2 II Aatomvõre (mittemolekulaarsed ained) Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad (v.a
Filtreerimisel läbi keskmise suurusega filtermaterjalist on tavaliselt laminaarne ja vool on rahulik, vees ei teki turbulentsi. Aineosakeste filtreerimine koosneb sõelumisest, settimisest, kinnihoidmisest ja difusioonist. Filtratsiooni toimumiseks peab olema kontakt ning adhesioon (seotus) aineosakese ja filtrimaterjali (tera) vahel. . Märkus*: nn. Browni liikumine on olulise rolliga ainult väga väikeste osakeste puhul (< 1/1000 mm). Vähemalt kolm mehhanismi on määratletavad: 1. Molekulaarsed jõud (van der Waalsi jõud so elektroneutraalsete ja valentsküllastatud kovalentsete sidemetega molekulide vastastiktoime ) 2. Molekulaarsed sidemed (vesinikside ); 3. Elektrostaatilised jõud (pinnalaengud aineosakeste ja filtri materjali vahel) - erinimeliste laengute tõmbumine ja samanimeliste laengute tõukumine). Siduvuse puhul on väga tähtis kaugused aineosakeste ja filtrimaterjali vahel. Vastastikuste molekulaarsete jõudude
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga. 4) Millised ained on alküünid, nende üldvalem + nimetused Alküüniod on küllastamata süsivesinikud...
Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nim. genoomiks. Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nim. fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsed tasemel. DNA sünteeisle e. Replikatsioonile, RNA sünteesile e. Transkriptsioonile ja valgu sünteesile e. Translatsioonile. DNA lõiku, mis äärab ühe RNA molekuli sünteesi, nim. geeniks. Päriliku info avaldumise etapid. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid
Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru. Vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju.
2,2,4-trimetüülpentaan etüülmetüüleeter 2-metüül-3-pentanool 3-metüül-1-pentanool 1,2,3-propaantriool ehk glütserool 3-metüül-pentanaal 3-pentanoon 3,4-dimetüülpentaanhape 2-aminopentaanhape 1-nitropropaan 3-hüdroksü-propaanhape trimetüülamiin 2-metüülpropaanamiid etüülpropanaat etüületanaat ELEKTRONEGATIIVSUS MUUTUB ALT ÜLES JA VASAKULT PAREMALE FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl, jõud nende vahel on suhteliselt nõrgad • I2 on tahke! Kuna see on raske ja raskete molekulide vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. • Polaarsetel molekulidel on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur. C-H side on mittepolaarne. • Vesi saab tekitada vesiniksidemeid
FÜÜSIKALISED OMADUSED: *O2 väiksema aktiivsusega kui O3, sest O3 *Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega
kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui soolhape. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He 2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide a- lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust.
- ained lahustuvad paremini - neil on kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur Metalliline side esineb metallides metalli aatomite, ioonide ja elektronide vahel. - põhjustab metallide elektrijuhtivuse(elektronid) - põhjustab metallide plastilisuse Keemilise sideme liik Kristallvõre tüüp Näited molekulaarsed ained: molekulvõre paljud mittemetallid(Cl2, I2, P4, S8); paljud mittemetalliliste elementide ühendid(H2S, CO2,CS2); Kovalentne side paljud orgaanilised ained(C10H22,C6H12O6) jt aatomitest koosnev mittemolekulaarsed kovalentsed ained: mittemetallid
Vesinikside- on molekulide vaheline side, mis tekib ühe molekuli vesinikuaatomi ja teise molekuli kõrge elektronekatiivsuse elemendi (onhf) aatomi vahel. Metalliline side- ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidetd metallides. Metallivõres-paiknevad aatomid üksteisele võimalikult lähedale. Elektrongaasi mudel- selgitab metallides olevat metallilist sidet. Molekulvõrk- koosneb mlkulidest . molekulide vahel mõjuvad nõrgad molekulidevahelised jõud. Molekulaarsed ained-koosnead molekulidest ja on paljud mittemetallid. Mittemolekulaarsed ained- koosnevad aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemilise sidemega.
[4] Sisukord · 1 Vähi biomarkerite uurimise ajalugu · 2 Vähi biomarkerite rakendusi · 3 Biomarkerite tänapäeva rollid ja piirangud · 4 Vähi biomarkerite tüübid o 4.1 DNA-põhised vähi biomarkerid o 4.2 RNAl põhinevad vähi biomarkerid o 4.3 Valgulised vähi biomarkerid · 5 Põhilised molekulaarsed vähi biomarkerid · 6 Viited Vähi biomarkerite uurimise ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti] Kõige varasemaks vähi biomarkeri näiteks võib tuua immunoglobuliini nn Bence Jones'i valgu, mis leiti uriinist 1848. aastal. Seda valku leitakse umbes 75% müeloomihaigetel.[5] [6] Vähkkasvajate molekulaarse uurimise kaasaegne ajastu algas 1960-tel aastatel seoses immunoloogiliste meetodite kasutuselevõtuga, kui avastati AFP (alfafetoproteiin)
konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud maksas) *veeslahustuvad B,C,P (varud puuduvad, liig ealdub uriiniga) 3.saamine ?taimed |seened |bakterid |loomad <--toit soolebakterid(vitK,B15) nahas vit D<-UVK, B5 4.häired hüpovitaminoos- organismi häired(vit vähesus) avitaminoos- org häired(vit puudumine) hüpovitaminoos-org häired (vit üledoseerimisel) 5
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3).
NANOKÄSN Regiina Lopetaite YASB21 Teemakäsitlus Nanokäsna eellugu Kõnealuse nanokäsna leiutajad Mis on nanokäsn? Millest nanokäsn koosneb? Nanokäsna valmistamine PFT-d Nanokäsna toimemehhanism Katse hiirtega Milles seisneb nanokäsna kasutegur? Nanokäsna eellugu Viirusvastane teraapia Antiseerumid Monokloonsed antikehad Madalmolekulaarsed (small-molecule) inhibiitorid Molekulaarjäljendatud polümerid EESMÄRK: kinni püüda mürkide molekulaarsed struktuurid Nanokäsna leiutajad UC San Diego Jacobs School of Engineering Liangfang Zhang nanotehnoloogia professor Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3
· Keemis- ja sulamis temperatuurid on väga kõrged · Kui vesi muutub jääks, siis tihedus väheneb 20. 21. Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metallaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. 22. Metallide iseloomulikud omadused seoses metallivõre ehitusega: · Juhivad hästi elektrit · Juhivad soojust · Enamused on plastilised 23. Molekulaarsed ained : · Madal sulamis- ja keemistemperatuur · Tahked ained pehmed Atomaarsed ained: SiO2 ; CuO ; Al2O3 ; Fe2O3 · Tavatingimustes tahked · Enamasti kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad kuid haprad · Lahustumattud · Ei juhi elektrit
lahustuvust. Vesiniksidemed tõstavad sulamis- ja keemistemperatuuri ning suurendavad aine lahustuvust vees. 6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge
kui vedelas või tahkes olekus. Gaas on küllaltki hästi kokkusurutav. Gaasi molekulide liikumine on kulgliikumine. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasi omadused Gaas on lõhnatu, läbipaistev, kandub õhu abil, on kokkusurutav ning võtab anuma kuju . Gaasi oluline omadus on see, et gaasid liiguvad kaootiliselt. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed. Gaasid täidavad kiiresti kogu neile saada oleva ruumala. Ideaalne gaas Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja tema molekulide vastastikmõju seisneb ainult molekulide omavahelistes elastsetes põrgetes.
metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist
moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Molekulie vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuride olulist tõusu. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemed, lahustuvad vees hästi. Metalliline side Metalliline side ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemiline side Keemilise sideme liik ja ainete omadused Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest ( mittemetallid, mittemetalli elementide ühendid, orgaanilised ained ) Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil Molekulvõre kristallvõre, mis koosneb omavahel suhteliselt nõrgalt seotud molekulidest. Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. ( soolad, leelised, ioonsed oksiidid, metallid )
metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. 2. Kuidas on seotud mõisted geen, pärilikkusaine, kromosoom? Kromosoom sisaldab parilikku informatsiooni,Kromosoom koosneb pärilikkusaine molekulist,mis on valguga kokku pakitud, 3. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? Igas sugurakud on 23 kromosoomi 4. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi 5. Too näiteid inimesel esinevatest tunnustest, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. 6. Millist rolli mängib geenide avaldumises meid ümbritsev keskkond? Too näide. Keskkond k...
Kriitika: Miks Jumal lubab kurjal sündida? Kuidas saab mittemateriaalne jumal mõjutada keha. Ettemääratud harmoonia- Leibriz- Seisukoht: Kehalised ja vaimsed protsessid on Jumala poolt ettemääratud ja kooskõlastatud. Kriitika: Kuidas mittemateriaalne Jumal saab keha mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid
elektrivoolu, sest tugeva ioonilise sideme tõttu ei suuda ioonid kritallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke aine soola sulatamisel või selle lahustamisel vees. Seega elektrijuhtivuse kaudu saabki kindlaks määrata, kas aine on elektrolüüt või mitte. -Keemilise sideme isloomu järgi jaotus: 1) Ioonilised elektrolüüdid. Esindajad: kõik soolad, tugevad alused(leelised). Nt. NaCl(keedusool), LiOH. 2) Molekulaarsed ehk polaarsed elektrolüüdid. Esindajad: happed ja enamik hüdroksiide. Nt. Al(OH)3, H2SO4. -Elektrolüüdid jaotatakse veel: 1) Tugevad elektrolüüdid -> tugevad happed, leelised ja soolad (Need on ained, mis lagunevad täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses täielikult ioonid). (2) Nõrgad elektrolüüdid -> nõrgad happed, nõrgad alused (On ained, mis lagunevad osaliselt ioonideks, mistõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid)
2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. 4. Elektronskeemid. On aatomi elekronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 5. Iseloomusta vesinikku (füüsikalised omadused, leidumine Maal, kasutamine) Perioodilisustabelis 1. element. Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; kõige kergem gaas; vees väga vähe lahustuv;keemistemperatuur -253°C. Leidumine Maa peal väga levinud. 6
annaabi.ee 
