Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalamal temperatuuril siiski mõjuma . B) Ruumala. Ideaalgaasi mudel eeldab, et molekulid on punktmassid, st mõõtmeteta. Sel juhul oleks kogu gaasi ruumala gaasi molekulide liikumiseks vaba. Reaalses gaasis võtavad molekulid ise ka ruumi, mida suuremad molekulid ja mida rohkem VedelikVedelikVedelik molekule ruumalaühikus, seda enam. 6.Milles ilmneb tahkise omapära
1.Kirjelda ideaalse gaasi mudelit. V: Ainsa molekulidevahelise mõjuna arvestatakse elastseid põrkeid ja kus ei arvestata, et lisaks osakestevahelisele tühjusele võtavad ruumi ka molekulid ise. 2.Milliste gaaside puhul kehtib ideaalse gaasi mudel? V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9
dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.välja suunas, kuid seda takistab molekulide pidev soojusvõnkumine. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui molekulaarjõud ei tõkesta dipoolide orienteerumist el.väljas. Dipoolsete molekulide orienteerumine el.väljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjelt dielektrikus eraldub soojus. Kui el.välja ei ole, siis ei ole ka summaarset momenti. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? Pehmemagnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus, suur magnetiline läbitavus µ ja ümbermagneetimiskaod on väikesed
Nad voolavad. Molekulide soojusliikumine vedelikes erineb gaaside omast. Vedelikus liiguvad molekulid vaid molekuli mõõtmetega võrreldavas ulatuses. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhuakistus minimaalne. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Märgamisega on tegemist siis, kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole, siis on tegemist mittemärgamisega. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga. vedeliku pind 4. Tahkis on tahke aine, millel on kristallstruktuur. Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast
oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö
tilga meetodil. kaalud. Skeem 1. Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö
- ● piisavalt niiskust ● sodi, ● temp peab olema õige Kastepunkt- piir kuhu õhk enam ei mahu ja hakkab kondenseeruma Õhuniiskus- õhus oleva veeauru sisaldus. tekkeks peamiselt madal temp ja vihmane ilm, Tilk? Vedelik, täidetud veega. Mull? Gaas, ümbritsetud veega Kohesioonijõud? Tingitud seos samaaine molekulide vahel (vihmapiisas, elavhõbetilk). Adhesioonijõud? Tingitud seos erineva ainete molekulide vahel (vihmapiisk akna peal hoiab kinni molekulaarjõud) Pindpinevus? Nähtust mis avaldub vedeliku pinnakihiomaduses kokku tõmbuda (ehk võtta võimalikult väike välispindala). Tekib? Pinnakihi molekulide vahel valitsevad tõmbejõud (vt kohesioon), mis on suunatud vedeliku sisse. Pindpinevustegur? Näitab, kui suur pindpinevusejõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. Märgamine? Vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali. Kapillaarsus
puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpidevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku pealevool on piisavalt aeglane, on hästi näha, kuidas veepind hakkab tasapisi allapoole kumerduma. Pealetuleva vedeliku pind venib raskusjõu toimel üha allpoole ja järsku annab miski järele. Tekkinud tilk kukub alla. eraldunud vedelikukogus võtab kiiresti kera kuju ja pole langedes sugugi ,,tilgakujuline"
Küll aga on tõeliseks jõuks tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud, sest siin saab alati näidata teise keha, mis sunnib uuritavat keha liikuma kõverjooneliselt. Kui tsentripetaalkiirenduse suuruseks saime v2 mv 2 a = , siis tsentripetaaljõu suurus on F = ja mõlemad on suunatud kõveruse r r sisse. Molekulaarjõud Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt. Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne
Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. Esineb dipoolsete molekulidega ainetes. Dipoolid on pidevas kaootilises soojusvõnkumises ja molekulide püsivale dipoolmomendile vaatamata, pole dielektrik polariseerunud. Elektrivälja mõjul dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja suunas, kuid seda takistab soojusvõnkumine. Seega nad pöörduvad vaid osaliselt ja nende täielikku pöördumist ei toimu. Samuti tõkestavad dipoolide orienteerumist elektriväljas molekulaarjõud. Need vähenevad temperatuuri tõustes, kuid siis jällegi kasvab soojusvõnkumine. Dielektriline läbitavus on seega suurim, vahepealsel temperatuuril. Madalal temperatuuril, kui viskoossus on suur, ei suuda dipoolid orienteeruda ja sellega seotud kaod puuduvad ja kõrgel temperatuuril saavad nad orienteeruda peaaegu ilma sisehõõrdejõudusid ületamata. Seega mingil vahepealsel temperatuuril on kaod suurimad. 3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm.
Põhjenda. ( 2 punkti) Difusioon esineb ka tahkistes, kuid vähesel määral (aatomite ja molekulide paigutusel on kindel kord). 37. Kas tahkistes esineb soojusjuhtivus? Põhjenda. (2 punkti) Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus, juhivad soojust paremini kui vedelikud ning amorfsed ained. 38. Kas tahkiste puhul esineb sisehõõre? Põhjenda. ( 2 punkti) Tahkistel sisehõõrde puudub, kuna puudub omadus voolata. 39. Missugune on järgmise füüsikalise suuruse tähis ja ühik? Molekulaarjõud. Pindpinevusjõud. Aine tihedus (roo) ühikuks 1 kg/m³ Pindpinevustegur ühikuks 1N/m 40. Mis on kristalltahkis? 41. Ideaalse gaasi mudel ja reaalse gaasi mudel. Sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Erinevused: 42. Mida kujutavad endast defektid reaalsetes gaasides? 43. Mis on lähikorrastatus ja kaugkorrastatus? Sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Erinevused: 44. Millisest parameetrist sõltuvad kõik ülekandenähtused?
3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ülemineku ühest olekust teise? Aatomid, keemilised sidemed ja molekulide struktuur määravad aine oleku. Olekute üleminek ühest teise määrab temperatuur ja rõhk. Kokkuvõttes määravad selle molekulaarjõud. 5. Mis hoiavad aatomeid molekulides? Keemilised sidemed. 6. Miks molekulid omavahel tõmbuvad? Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus?
Kivimite veelised omadused II Põhjaveele mõjuvad jõud ja põhjavee liigid: tsementeerunud liivakivi raskusjõud molekulaarjõud kapillaarjõud konsolideerunud osmoos (-jõud) savikivim (suletud poorsus)
Aine aatomistruktuur. Aatomite kooslus. Molekulide kritsallid. 1.Hõre gaas Gaasis on aatomid vabad, see tähendab, mida hõredam on gaas, seda suuremad on aatomite vahelised kaugused ja aatmid võivad pidevalt ja korrapäratult liikuda vabalt. Molekulaarjõud on väga väiksed ning aatomitevahelised põrked on elastsed, mis tähendab, et põrkel energiakadu ei toimi. 2.Kooslused moodustuvad aatomites; molekulis, mis koosneb 2-st ja enamast aatomist;vedelikes, kus osakesed moodustavad suuremaid kooslusi; ja kristallides, kus moodustub kristallivõre osakestest,mis asuvad seal väga korrapäraselt. Järelikult koosluses on osakeste vahelised kaugused väga väikesed ning kooslusesse kuuluvad aatmomid mõjutavad teineteist. A.Kovalentne side. Joonis
polarisatsiooni külastumist ei toimu. Kuna Ohmi seadus differentsiaalkujul on: j=vE , kus v mahueritakistus Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui Järelikult vE= nqvk , millest v= nqvk/E=nqu , kus molekulaarsed jõud ei tõkesta dipoolide u vabade laengukandjate liikuvus ehk suunatud orienteerumist elektriväljas. Molekulaarjõud keskmine liikumiskiirus ühikulise tugevusega vähenevad temperatuuri tõustes (viskoosus elektriväljas. kahaneb), kuid samas suureneb molekulide Järelikult, suurendades vabade laengukandjate soojusvõnkumine. Seega sõltub dipoolse liikuvust suureneb dielektrikutes elektrijuhtivus. dielektriku läbitavus elektriväljas temperatuuri 6. Mis on aatomite elektronegatiivsus?
Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 28 TO: PINDPINEVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö
Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõ...
0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus Elektrivälja tugevus q välja tekitav laeng r teise laengu kohavektor välja tekitava laengu suhtes Q proovilaeng E elektrivälja tugevuse vektor laengu pindtihedus 2 E elektrivälja tugevuse suurus Pseudojõud a kiirenduse suurus v kiiruse suurus r ringjoone raadius F tsentripetaaljõud m mass Molekulaarjõud Fh hõõrdejõu suurus k hõõrdetegur N rõhumisjõu suurus Tuumajõud Ft tuumajõud r kaugus tuuma keskpunktist r0 tuuma raadius Fp prootonite vaheline elektrijõud 0 elektrostaatiline konstant q prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss p liikumishulk m mass v kiirus F resultantjõud a kiirendus J jõuimpulss t ajavahemik p tot osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine
Absoluutseks nulliks loetakse 0K, mis võrdub 273oC Kelvini ja Celsiuse skaala vahel kehtib seos: T = t + 273 T temperatuur Kelvini skaalal 1K t = T 273 t temperatuur Celsiuse skaalal - 1 oC * KAPILLAARSUSE-MÄRGAMISE MUDEL Märgamine on nähtus, mis seisneb vedeliku pinna kõverdumises vedeliku ja tahkise kokkupuutepinna läheduses. Märgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise molekulide vahel suuremad kui vedeliku enda molekulide vahel. Vedelik valgub horisontaalsel pinnal laiali või moodstab tahkise vertikaalse pinna lähedal nõo kapillaaris tõuseb vedelik üles. Mittemärgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise molekulise vahel nõrgemad kui vedeliku enda molekulide vahel. Vedelik moodustab tahkise horisontaalsel pinnal tilga või kunerdub vertikaalse pinna läheduses
moodustab suure osa selle koostisest Aine ehitus ❏ Ainel on ühtne koostis, samad keemilised omadused ❏ Aineosakesi on kolm: aatom (väärisgaasid, metallid, süsinik/teemant/grafiit, räni), molekul(vesi, vesinik), ioon (NaCl) ❏ Aine oleku ja ülemineku ühest olekust teise määravad suures osas molekulaarjõud . Aatomeid hoiavad molekulides keemilised sidemed. Keemilisi sidemeid põhjustab laetud osakeste vaheline elektromagnetiline vastastikmõju ❏ Sublimeerumine - tahke->gaasiline
Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja suunas, kuid seda takistab molekulide soojusvõnkumine. Kokkuvõttes dipoolid pöörduvad elektrivälja suunas osaliselt, s.t dielektrik polariseerub. Katsed näitavad, et dipoolide võnketasandi täielikku pöördumist elektrivälja suunas ja polarisatsiooni küllastumist dipoolsetes dielektrikutes ei toimu. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui molekulaarjõud ei tõkesta dipoolide orienteerumist elektriväljas. Molekulaarjõud vähenevad temperatuuri tõustes, s.t viskoossuse kahanedes. Teiselt poolt, temperatuuri tõus tähendab molekulide soojusvõnkumisenergia suurenemist, mille tagajärjel dipoolide orienteerumine elektriväljas raskeneb. Dipoolsete molekulide orienteerumine elektriväljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjel dielektrikus eraldub soojus. Temperatuuril, millel viskoossus on väga suur,
Tahkes ja vedelas olekus on molekulid vastastikuses mõjustuses naabermolekulidega: tasakaaluasendis on nende molekulaarjõudude vektorsumma võrdne nulliga, naabrile lähenedes saab ülekaalu tõukejõud, kaugenedes aga tõmbejõud. Tahkes aines ja vedelikes on molekulide tsentrite vahemaa tasakaaluasendis samas suurusjärgus nende läbimõõduga. Gaasides on normaalrõhul ja -temperatuuril molekulide keskmine vahemaa umbes 30 korda suurem nende läbimõõdust. Sellistel kaugustel on molekulaarjõud praktiliselt võrdsed nulliga, seepärast ei ole gaasimolekulidel ka lühiajaliselt mingit fikseeritud tasakaaluasendit, nad võivad liikuda mistahes suunas, muutes suunda vastastikustel elastsetel põrgetel. Anumas oleva gaasi molekul võib jõuda mistahes kohta anuma ruumalas. Molekulaarfüüsikas tuuakse gaaside käsitlemisel sisse ideaalse gaasi mudel: molekulid on punktmassid, nende vastasmõju avaldub ainult põrgetel
on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Pindpinevusnähtuse põhjustavad molekulaarjõud (nt: põhjus, miks vihmapiisk koos on). Hea nägemise korral võib paljude veest välja tõstetavate esemete korral märgata, kuidas veepind venib teatud määral asjadele järele. Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega (ladina keeles: adhaereo - kinni hoidma, küljes rippuma). Kohesioon ja adhesioon osalevad mitmetes huvitavates ja
süsteemide moodustumisel? Disperssete süsteemide klassifikatsioon dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel Kolloidsüsteemides tuleb arvestada ka dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelist mõjustust. Seda arvestades jagasid J. Perrin ja H, Freundlich kõik lüosoolid kahte gruppi. 1) Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest 'lahustan', 'hirm'). Selliste süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised molekulaarjõud suhteliselt nõrgad. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme ka hüdrofoobseteks süsteemideks. 2) Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest 'lahustan', 'sõber'). Nende süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised mõjujõud küllaltki suured. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. 2. Millist parameetrit kasutatakse süsteemi lüofiilsuse iseloomustamisel? 3
Pulbrilise keha tugevus oleneb autoadhesioonist, molekulaarjõududest, elektrilistest jõududest ja kapillaarjõududest. Hüdrofiilne pind märgub paremini kui hüdrofoobne pind. Kui pind on hüdrofoobne, siis on võimalik süsivesinikega võimalik tõrjuda vesi pinnalt ära. Kõik metallide puhtad pinnad on hüdrofoobsed, peale korrosiooni tekkimist muutub pind hüdrofiilseks. Autoadhesioon osakeste iseeneslik omavaheline liitumine. Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient
Pulbrilise keha tugevus oleneb autoadhesioonist, molekulaarjõududest, elektrilistest jõududest ja kapillaarjõududest. Hüdrofiilne pind märgub paremini kui hüdrofoobne pind. Kui pind on hüdrofoobne, siis on võimalik süsivesinikega võimalik tõrjuda vesi pinnalt ära. Kõik metallide puhtad pinnad on hüdrofoobsed, peale korrosiooni tekkimist muutub pind hüdrofiilseks. Autoadhesioon osakeste iseeneslik omavaheline liitumine. Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient
Mullaprofiil kujuneb järk- järgult ning on sõltuv bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest ning teistest tingimustest. Arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas esineb seotud ning vaba veena ning veeauruna mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisesse, taimed kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vesi hügrokoopsusvesi ja kilevesi, mida hoivad mullaosaksetel molekulaarjõud. Hüg. vesi taimed ei omasta, aga vahetu kontakti tõttu tahke faasiga, võib temas lahustuda keemilisi osakesi, mis võivad difundeeruda kilevette ja sealt edasi vabasse vette . Kilevesi on vähesel määral liikuv paksemalt kihilt õhemale ning taimedele raskesti omastatav. Taimed omastavad vaba vett, mis liigub mullas kapillaar- ja gravitatsioonijõudude mõjul. Osaleb lahustuvate ainete ümberpaigutumises. Tähtsaim liik rippuv kappillaarvesi. Mood.
küllastunud lahuse jahtudes või aurustudes, auru kondenseerudes (näiteks veeauru kondenseerudes tekivad lume - ja jääkristallid ja korrapäratu ehitus) amorfsete ainete kauase seismise tagajärjel näiteks klaas kristalliseerub pika aja jooksul ). Agregaatolekute muutumisel neelduva või vabaneva soojushulga kohta vt. 2.5. 2.10. Vedelike omadused. Vedelik on aine, millel on kindel ruumala, kuid puudub kindel kuju. Erinevalt gaasidest on vedelikus molekulaarjõud tugevamad ja väikestes piirkondades ilmneb kristallitaoline korrapärane struktuur, nn. lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus
kolmevalentseid katioone. Vesi mullas Vesi mullas on väga vajalik, ilma ei eksisteeri taimed ega saa olla ka mulda. Vesi mullas esineb seotud ja vaba veena ning veeaurudena mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mullamineraalide ja huumuse koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vee hulka kuuluvad hügroskoopsusvesi ja kilevesi, mida hoiavad mullaosakestel molekulaarjõud. Hügroskoopsusvesi ei ole taimede poolt omastatav, kuid vahetu kontakti tõttu mulla tahke faasiga võib temas lahustada mitmesuguseid keemilisi aineid, mis difusiooni (aineosakeste soojusliikumise tekitatud protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt) teel on võimelised üle minema kilevette ja sealt edasi vabasse vette. Kilevesi on vähesel määral liikuv (paksemalt kilelt õhemale) ning on taimede poolt raskesti omistatav.
56. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid?Disperssete süsteemide klassifikatsioon dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel. Kolloidsüsteemides tuleb arvestada ka dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelist mõjustust. 1) Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest 'lahustan', 'hirm'). Selliste süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised molekulaarjõud suhteliselt nõrgad. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme ka hüdrofoobseteks süsteemideks. 2) Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest 'lahustan', 'sõber'). Nende süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised mõjujõud küllaltki suured. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. 57. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Analüütiline keemia on
moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa (vt. disperssete süsteemide elektrilised omadused). 7. Kolloidsüsteemide jaotus, lüofiilsed ja lüofoobsed süsteemid, mitselli moodustumine pindaktiivsete ainete lahustes. Jaotus: Jämedisperssed-, kolloiddisperssed- ja molekulaardisperssed süsteemid. 1. Lüofoobsed süsteemid. Selliste süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised molekulaarjõud suhteliselt nõrgad. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme ka hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Nende süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised mõjujõud küllaltki suured. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Vastas ioonid on tuumaga seotud erinevalt. Osa vastasioone on seotud vahetult tuuma
· Tolm 10-30m. Agregaadid nõrgad kehad, nõrkade sidemetega, kergesti katkevad. Aglomeraadid tugevad kehad, tugevate sidemetega, lõhkuda pole võimalik. Pulbrid: kips, kriit, jahud, tärklis, portlandtsement. Puistematerjalid: kvartsiliiv, killustik, kiviliiv. Tolm: savid, saviosakesed. Kodutolm: kristalsed kvarts, kaltsiit, dolomiit, amorfsed nahaosakesed ja tektsiiliosakesed. Pulbrilise keha tugevus sõltub: · Autoadhesioon osakeste iseeneslik liitumine, · Molekulaarjõud, · Elektrilised jõud, · Kapillaarjõud. Granuleerimine suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel. Poorid pulbrilistele kehadele iseloomulikud augukesed osakeste vahel ja sees (avatud, suletud, läbitavad) · Mikropoor - <1 nm, · Mesopoor 2-50 nm, · Makropoor - >50 nm. Poorsus avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Efektiivne tihedus aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe.
teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsiooniga: (i) Ideaalse gaasi molekulid on punktmassid, mille kogu-ruumala võrreldes gaasi sisaldava anuma ruumalaga on kaduvväike, s.t. seda ei arvestata. (ii) Ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad tõmbe- ja tõukejõud (molekulaarjõud), väljaarvatud molekulide põrgete korral ilmnevad lühiajalised tõukejõud. Põrked on absoluut-selt elastsed. Paljud kergemad gaasid alluvad normaaltingimustel küllalt hästi ideaalse gaasi mudelile. Alljärgnevalt esitatav käib val-davalt ideaalse gaasi kohta. Kõige üldisemalt määratakse gaasi olek kolme olekupara-meetriga: absoluutne temperatuur T, rõhk p ja ruumala V (mõnikord kasutatakse eriruumala Vo - massiühiku ruumala). Ideaalse gaasi seadused
17. Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500mm. Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad agregaatides kuumutamise teel ja side osakeste vahel on tugev
põhjavette, kus see alustab horisontaalset liikumist madalama relieefi või madalama rõhu suunas. Kuivaperioodil saavad põhjaveetoitelised veekogud hoopis põhjavee toitjateks. Kivimite veelised omadused poorsus. Poorsustegur pooride mahu suhe pinnase kogumahtu (%). Veeläbilaskvus. Avatud poorsus nt liivakivi(50% poorsus). Vesi saab liikuda. Sobib nt kaevu kaevamiseks. Suletud poorsus nt savi(70% poorsus). Vesi ei saa liikuda. Põhjaveele mõjuvad jõud. -raskusjõud, -molekulaarjõud(nt hõõrdejõud, mida pinnavee puhul ei pea arvestama. Vee molekulid võivad olla seotud ja ei ole enam liikuvad), -kapillaarjõud(väikestes poorides, kergitab vett kõrgemale kui on põhjavee tase), -osmoos. Põhjavee liigid vee seotuse järgi. Põhjavee aeratsioonivöö poorid on osaliselt veega täidetud Põhjavee küllastusvöö pooriruum on veega küllastunud. Algab horisontaalne liikumine.
Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav. Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta
enam ei kehti. tekib kavitatsioon. Hüdrostaatikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike tasakaalu seadusi ja nende praktilist kasutamist. Vedeliku tasakaaluks nimetatakse olekut ,kus vedeliku osakesed üksteise suhtes ei liigu. Tasakaaluolek võib olla kahesugune : nn. "absoluutne "tasakaal ,kus vedelik asub liikumatus anumas ,mis ise on liikumatus olekus, ning suhteline tasakaal ,kus vedelik on liikumatu anuma suhtes ,mis ise liigub. Iga aine osakeste vahel mõjuvad molekulaarjõud. Vedelikus on nad teiste jõududega võrreldes väikesed ja pääsevad mõjule alles siis ,kui vedeliku maht on väga väike . Hüdraulika seaduspärasuste tuletamisel on nad tähtsusetud ja jäetakse arvesse võtmata. Hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks nimetatakse taskaalus olevas vedelikus mingi mõttelise tasapinnale mõjuva jõu intensiivsust ehk hüdrostaatiline jõud on pinnale jagatud jõud. P= d F / d A Hüdraulilisel rõhul on kaks omadust
suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Pulbrite omadused jaotatakse : 1)pulbri tehnoloogilised omadused, 2)keemiline koostis, hõõrdejõud, autoadhesioon, struktuurne koostis, ja geomeetrilised parameetrid, 3)pulbri kui terviku parameetrid (osakeste pakkimise tihedus, fraktsiooniline koostis, tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. Pulbrilise keha tugevus sõltub: autoadhesioon, molekulaarjõud, elektrilised jõud, kapillaarjõud. 19) Elementaarrakk kristallvõre väikseim osake, mis iseloomustab veel võre struktuuri iseärasusi. Tal on omadus kasvada ruumis igas suunas. Kui kasv igas suunas ei ole takistatud, siis saadakse monokristall, mille kuju vastab võre tüübile (kuupvõrega->kuubik). Kui monokristalli kasv mõnes suunas on takistatud, avaldab kristall kasvamisel takistusele teatud rõhku. Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda
d<30µm Pulbreid isel: a)fraktsioonilise koostisega osakeste järgi; b)reaktiivse koostisega tiheduse järgi (erijuhul); c)eripinnaga pinna suurus massi ühiku kohta. Eripind on pulbrite korral osak-te pinna suurus massiühikus (m2/g). Pulbriliste materjalide klassifikatsioon: a)makropoor >50nm; b)mesopoor 2-50nm; c)mikropoor <2nm. Pulbrilise keha tugevus sõlt: 1)Autoadhesioon - osakeste iseeneslik omavaheline liitumine; 2)molekulaarjõud - Van der Waalsi ja kohesioonijõud tüki sees, 3)elektrilised, magnetilised, 4)kapillaarsed 5)mehh.jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum N:kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesiooni-jõududest. Aglomeraat on tugeva sidemega kogum, tekib kuumutamisel või surve all agregaatidest; eristat. sise- ja välispinda N:klinkertellis; osadeks saab uuesti teha jahvatamise teel. Pulbrite koostist
stabilisaatoreid (kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega). · Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool (KNaC4H4O6 4H2O), ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Kui väli on väga tugev (potentsiaalide vahe molekuli piires ületab molekulaarjõud), võib molekul ka puruneda, tekitades vabu laenguid ja muutes seega keskkonna elektrit juhtivaks. Seda nähtust nimetatakse läbilöögiks, vastavat potentsiaalide vahet läbilöögipingeks. Elektrotehnikas isolaatoritena kasutatavate ainete jaoks on läbilöögipinge kõige olulisem näitaja. Kuiva õhu jaoks normaalrõhul on läbilöögipinge 106 volti meetri kohta. Loeng 12. · Vooluallika sisetakistuse mõju: seos kasuteguri ja maksimaalse võimsusega.
stabilisaatoreid (kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega). · Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool (KNaC4H4O6 4H2O), ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Kui väli on väga tugev (potentsiaalide vahe molekuli piires ületab molekulaarjõud), võib molekul ka puruneda, tekitades vabu laenguid ja muutes seega keskkonna elektrit juhtivaks. Seda nähtust nimetatakse läbilöögiks, vastavat potentsiaalide vahet läbilöögipingeks. Elektrotehnikas isolaatoritena kasutatavate ainete jaoks on läbilöögipinge kõige olulisem näitaja. Kuiva õhu jaoks normaalrõhul on läbilöögipinge 106 volti meetri kohta. Loeng 12. · Vooluallika sisetakistuse mõju: seos kasuteguri ja maksimaalse võimsusega.
sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud. Tüüpomadused - 1)pulbri tehnoloogilised omadused, 2)keemiline koostis, hõõrdejõud, autoadhesioon, struktuurne koostis, ja geomeetrilised parameetrid, 3)pulbri kui terviku parameetrid (osakeste pakkimise tihedus, fraktsiooniline koostis, tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. Pulbrilise keha tugevus sõltub: autoadhesioon, molekulaarjõud, elektrilised jõud, kapillaarjõud. 22. Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ? Röntgenfaasianalüüsiga on võimalil kindlaks teha: · kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga) · millise kristallaine või ainete seguga on tegemist · võimalik määrata kristallaine võre parameetrid · segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet. 23
(kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega). · Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool (KNaC4H4O6 4H2O), ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Kui väli on väga tugev (potentsiaalide vahe molekuli piires ületab molekulaarjõud), võib molekul ka puruneda, tekitades vabu laenguid ja muutes seega keskkonna elektrit juhtivaks. Seda nähtust nimetatakse läbilöögiks, vastavat potentsiaalide vahet läbilöögipingeks. Elektrotehnikas isolaatoritena kasutatavate ainete jaoks on läbilöögipinge kõige olulisem näitaja. Kuiva õhu jaoks normaalrõhul on läbilöögipinge 106 volti meetri kohta. Alalisvool Igapäevaelus me elektrilaengutest ja elektriväljast ei räägi. Tehnoloogias kasutatava elektri
temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Tüüpomadused - 1)pulbri tehnoloogilised omadused, 2)keemiline koostis, hõõrdejõud, autoadhesioon, struktuurne koostis, ja geomeetrilised parameetrid, 3)pulbri kui terviku parameetrid (osakeste pakkimise tihedus, fraktsiooniline koostis, tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. Pulbrilise keha tugevus sõltub: autoadhesioon, molekulaarjõud, elektrilised jõud, kapillaarjõud. 23. Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ? Rönttgenfaasianalüüsis lastakse materjalist läbi röntengkiiri vastavates seadmetes ning see annab soovitava objekti kohta järgmist infot: kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga), millise kristallaine või ainete seguga on tegemist (segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet), võimalik määrata
annaabi.ee 
