Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespurihambad e. premolaarid kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas
juuretipud või on vaja moodustada limaskest-periostlapp), nõelahoidja, õmblusmaterjal II premolaar e. dd 25, 15 On 1-juureline hammas, kokkusurutud mesiodistaalsuunas, juureosa suhtelist paks, tipuosast tömp. Vestibulaarselt luu õhem, palatinaalselt paksem, ekstraktsiooniliigutus rotatsioon + luksatsioon. Tangid: S-kujulised, mõlemale poolele universaalsed Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, vajadusel atüüpilise ekstraktsiooni jaoks minev komplekt Molaarid Tavaliselt omavad 3 juurt - mesiobukaalne, mesiodistaalne ja palatinaalne, 3.-ndal molaaril võivad nad olla kokku kasvanud - seega vajalik/soovitatav eelnevalt röntgenülesvõte! Ekstraktsiooniliigutus rõhutatult luksatasioon vestibulaarsele, kuna seal luu õhem. Kui hambajuured väga harali, või tekib raskusi hamba lihtsal eemaldamisel, soovitan juured separeerida: eralda mesiobukaalne mesiodistaalsest ja need omakorda palatinaalsest ning eemalda juured eraldi. Kui 3. molaar e
26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega (canini, incisivi, premolares, molares). Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste hammaste arv jone alla. Piimahammaste puhul lisatakse väike ’d’.
Viirus jääb inimese organismi püsima närviganglionisse( närvisõlme) ja aktiveerub immuunsuse langedes - nt stressi ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses. 9. Piimahammaste periood. e. ajutise hammaskonna periood. Kestab 6. -8. elukuust kuni 2,3- 3 aastani. Esimestena lõikuvad alumised lõikehambad, edasi ülemised ees e. lõikehambad esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul Sel ajal on laps rahutu, topib käsi suhu, nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10. Jäävhammaste periood. Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu. 6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad 9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11
Asukoha, kuju ja otstarbe põhjal jaotatakse hambad lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. Intsisiivid paiknevad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuukehasse(hobusel ja seal nii ala- kui ülalõualuus 6, mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool. Taimtoidulistel 12 ja seal 16. Purihambad e. Molaarid on hammastest kõige tagapoolsemad. Põllumajandusloomadel 12. Hambad jagunevad ehituselt lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email mütsitaoliselt üksnes hamba alveoolist väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel oa dentiini kaitseks tsement. Pikakroonilised ehk kurdhammastel seevastu ulatub emaili poolt kaetud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambad moodustavad üla- ja alalõualuus hambakaare. 21) Suured süljenäärmed. Keel
- normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks 3) eespurihambad PREMOLAARID 2 (ph 0) DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 4) tagapurihambad MOLAARID 3 (ph 2) DENTES MOLARES mälumiseks - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena - jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1
7. harilik lauk 3 sõrme laiune 8. lai lauk üle 3 sõrme laiune 9. päits märgis ulatub ümber silmade põsele ja palele Jalgade märgised Jalgade märgised täheldatakse üles nende ülatuse järgi. Karvapöörised antakse sünniga kaasa. Vanuse määramine Vanust määratakse hammaste järgi. Kihvad tulevad hobustel 5-aastaselt. Need tulevad aga täkkudel ja u 2- 3%märadel. Hammasteks on intsisiivid(lõikehambad) premolaarid(eespurihambad) ja molaarid(purihambad), täkkudel tulevad ka reeglina kihvad(canini). Lõikehambad vahetuvad paarikaupa. Mida noorem on hobune seda täpsemini saab määrata. Aga üle 15 aastaste puhul võib isegi paar aastat eksida. Tunnused Vanus Piimahammaste tulek I paar(keskele) 2 nädalat II paar 3-4 nädalat
annaabi.ee 
