kohtade "unustamisega" polnud mingit kasu olnud, cli Helmi iga vaikse- magi hadaohu voi hirmu puhul valmis oma tulutut tegevust kordama. VESI Onneks polnud ei uks ega teine sagedasedkulalised meie vaikelinnas, kus isegi sund ja surm ei kestnud kuigivord kauem sunnikarjest ja surma- oigest - need lihtsalt unustati kiiresti, et jatkata uut ja alati uuenevat elu. Seeaga andis ajale voolavuse. Koike seda moistis ka Sobakov, kuj ta, pè>è>ramata pilku raamatult, mille taha oli peitunud meie varakups lugeja, toi kuuldavale kaks kat- kendlikku, kuid seda veenvamat lauset: "On vist parem... kuj poiss kogu aja kodus pole. Talle kuluksid... veekumblused ara." Me pole midagi unustanud - jarelejaanud kahest votmekimbust oli keskmine koige kaalukam, seal rippusid koikide klassiruumide (neid oli kokku kuus: kolm all, kolm uleval), opetajatetoa ja saali (kust viis uks
Magede pilk ulatus selgelt vaatama ule aegade. Karjus oppis magesid kuulama mitte korvadega, vaid sudamega - kuulama tahelepanelikult magede iga Bona, laskmata m66da uhtki nende sosinat, laskmata uhelgi omaenese mottel summutada magede laulu koige ohulisematki nooti, uhtki silpi, uhtki tahte. Ta pani tahele koike korraga - ta oppiskuulamamagedeuusi ja vanu laule ja koike uhes silmapilgus -, ta omandasvilumuse tajuda iga heli ainsamas hetkes. Ta moistis, et kui keegi tahab neid laule oma aruga taibata, siis teeb ta tiihja t66d. Ta teadis, mida voib tunda~ kui pole enam aega, kui iga heli laulab teisega kaasa uhes hetkes, kusimata, millal tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais- kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja
annaabi.ee 
