septembrikuu varahommikul kündsid Novõi Urei küla talupojad põldu, kui äkki läks ümberringi kõik valgeks, sellele järgnes kaks kahuripaugutaolist heli ning talupoegade lähedale kukkus tulekera. See oli meteoriit. Kohalikud purustasid kivi tükkideks ja ravisid nende kildudega inimesi ning loomi. Vene õpetlased M.Jerofejev ja P. Latsinov analüüsisid toda meteoriiti ning avastasid selles teemante. Meteoriidi ,,Novõi Urei'' kilde analüüsis hiljem ka tuntud prantsuse teadlane Henri Moissan, kes oletas, et teemandid tekkisid meteoriidisüsiniku kiirel jahtumisel kõrgel rõhul. Teemandi erakordne kõvadus, lihvitud kristalli sädelev värvimäng, väga tühine levimus looduses ning kõrge hind on loonud teemantide ümber romantilise õhkkonna. Et nõudmine suurenes, loodusest leiti teemante aga harva, siis alustati juba möödunud sajandil katseid tehisteemantide saamiseks. 1880. a. täitis soti teadlane J. B Hennay 11 tinatatud raudtoru
tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest ja fluori olekust. Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 FLUORI AVASTAMINE Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. LEIDMINE Looduses leidub Fluori ainult ühendeina Üks levinumaid halogeene maakoores (13. kohal) Tähtsamad mineraalid fluoriit CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. ÜHENDID HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida saadakse: CaF2 + H2SO4 CaSO4 + 2HF ja KHF2 KF + HF
kahvatukollane gaas Aatomnumber: 9 Aatommass: 18,9984 Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. F on aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element.
Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Halogeenid – kõige aktiivsemad mittemetallid – väga reaktsioonivõimelised. Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallilisus väheneb reas F – At. OM: Lihtainetena on kõik halogeenid mürgised. Toatemp on halogeenid lihtainetena: F2 ja Cl2 – rohekat värvi gaasid, Br2 – punakaspruun raske vedelik, I2 – tahke must metalliläikeline aine. At2 – tahke aine. Fluor (F) -vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nim vahel ka Scheele’t (1771).Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides. Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall Esineb ainult ühenditena. Looduses üks (stabiilne) isotoop 19F. Inimorganismis 2,6 g F (sellest 2,5 g luustikus). OM: rohekas, tugeva lõhnaga gaas. Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega). Väga energiliselt reageerib H2 ja H-sisald
halog e e nid lihtainetena: F 2 ja Cl 2 rohekat värvi gaa sid ; Br 2 punaka s pruun rask e ved elik (ainus ved el mittem etall) ; I2 tahke must m etalliläikeline aine ; At2 tahke aine (välimu s pole teada) . Loodus e s : F, Cl kesk mi s elt levinud (sajandikud % d) ; Br, I hajutatud ele m e n did (10 4 10 5 %) ; At kõige vähe m levinud Maal leiduva st 94 ele m e n di st . Fluor: Sai esmakordselt vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nimetatakse mõnikord ka Scheele't (1771); Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides; Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall. rohekas, tugeva lõhnaga gaas; raskesti veelduv. Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega). Reaktsioonil veega eraldub hapnik:2F2 + 2H2O 4HF+ O2 : Kõrgemal tºl (100250ºC) regeerib kergesti
I2 – tahke must metalliläikeline aine At2 – tahke aine (välimus pole teada) Lihtainetena on kõik halogeenid mürgised Astaat on radioelement (stabiilseid isotoope pole) Looduses: F, Cl – keskmiselt levinud (sajandikud %-d) Br, I – hajutatud elemendid (10-4 – 10-5%) At – kõige vähem levinud Maal leiduvast 94 elemendist 3.26. Fluor Kr. ρhthόros – purunemine, häving → lad. Fluorum F Sai esmakordselt vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nimetatakse mõnikord ka Scheele’t (1771) Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall 3.26.1. Leidumine looduses Sisaldus maakoores 0,065%, esineb ainult seotud kujul (ühenditena) Looduses üks (stabiilne) isotoop 19F Peamine tööstrusliku tähtsusega mineraal CaF2 (fluoriit, “sulapagu”) ka haruldasemates mineraalides (näit. krüoliit Na3AlF6)
annaabi.ee 
