Geoloogia !
Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km)
mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb
märgatavalt (10-15 km).
Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn.
sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium)
PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM
Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb
ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km.
Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind). Vööd 900 km
kuni 2900 km-ni nimetatakse vahevööks, sügavamal asub nn. tuum, kus
5100 km sügavusel asub välistuuma ja sisetuuma vaheline eralduspind
mida nimetatakse tuuma piiriks.
Temeratuur
Keskmiselt iga 100 m kohta tõuseb temperatuur umbes 3 kraadi võrra.
Sellist temperatuuri tõusu nimetatakse geotermiliseks gradiendiks.
Tegelikkuses on geotermiline gradient muutuv suurus ja sõltub ala
geoloogilisest ehitusest, kõikudes 0-25° 100 m kohta. Suurim on see
annaabi.ee 
