Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tumise, ning kujundasid siin kompaktsed ve
tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel nekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad.
tänaselgi päeval. Tööstuse eelisarendamise tagajärjel kas
Käsumajanduse kõige olulisemaks de vasid linnad ja enamik muulasi asus sinna
mograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel elama. Kolhooside loomine kiirendas ka ta
aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. lupoegade maalt lahkumist. 1945. aastal elas
Pärast pürimuudatusi sai Eesti NSVst linnades kolmandik, 1953. aastal aga juba üle
lühikeseks ajaks sisuliselt üherahvuseline poole Eesti NSV elanikest. 1959. aasta rah
annaabi.ee 
