Minu arvates oli korsettide kadumine hea, kuna see tähendas naiste jaoks vabamat õhkkonda.. Naised ei pidanud enam kandma korsetti, mis oli sel ajal ahistamise ja allasurutuse sümbol. 1908. aastast alates hakkas levima uus joon, mida nimetati ampiirlikuks. Ampiirlik tähendas, et kleidid olid kõrge vöökohaga. Sellise lõikega kleidid meenutasid veidi Napoleoni-aegset moodi. Tänu ampiirmoele tõusid ka kleidisabad veidi kõrgemale. Minu arvates oli see moemuutus hea, kuna see tegi naiste elu kergemaks. Tänu sellele, et kleidid muutusid lühemaks, said naised paremini kõndida ja liigelda. 20. sajandi alguses hakati rõhutama puusi. Kadusid laiad ja suured kleidid ning vedik. Seelik muutus sirgeks. Kasutati uusi õhtumantleid, mis olid pelgalt mähitud ürbid, millele moeloojad võisid kujundada erinevaid mustreid ja kaunistusi. Minu arvates oli see hea, kuna tänu sellele muutus riietus mitmekesisemaks. Mantlitel
28 juuni 1919 Versailles'i rahuleping, saksa loovutas oma alasid(ligi kaheksandik territooriume), keelati lennuvägi ja allveelaevad, pidid maksma reparatsioone. I ms tulemus-vene tsaaririik lagunes(tekkisid uued riigid), A-U impeerium lagunes(austria, ungari, tsehhoslovakkia), osmani impeerium lagunes(türgi), tekkis jugoslaavia, tohutud kaotused(~10milj surnut 20milj haavatut), sõda purustas vanad moraalinormid(naised käisid tööl, moemuutus e naistel lühikesed juuksed, kergem riietus), seksuaalmoraal(võis kohtamas käia), majandus kannatas, võitjate ülekohus kaotajate suhtes, riigipiirid jaotati nii kuidas võitjad otsustasid, teadustehnika areng