„Mõistatuslik Muinas-Eesti"
naaberleheküljel. Seadsin selle piltkirja kokku kahest rõivamoeraamatust [...]. See ei tähenda
hoopiski, et tegu on ühe järjekordse moeraamatuga; pigem on eesmärgiks moe
kummutamine." (Remmel 2007, 7). Esiteks, jääb ähmaseks, miks peaks Muinas-Eestit käsitlev
raamat üleüldse seostuma moeraamatuga ning kuidas võiks omavahel ja raamatu pealkirjaga
seotud olla kolm pilti, millel kujutatud vastavalt talupoega, Veneetsia aadlit ja M. Remmeli
sõnade kohaselt Egiptuse moedaame. Edasi lugedes sugenevad siin-seal lõikudesse ikka ja
jälle mõisted ,,tsivilisatsioon", ,,kultuur", ,,Hüperborea", ,,rõivalõiked", ,,kiri", ,,kiviaeg", ent
vähemasti siinkirjutaja sattus lugemise ajal tõelisesse arusaamatusse, kust, mis alustel ning
seostes ja miks need sõnad erinevates lausetes esinevad. Mõistmatus viis olukorrani, kus
raamat tuli esimesel lugemiskorral käest panna 16 lehekülje läbimisel. Teist korda kirjutist