Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu Funktsioon: painutab jalga ja supineerib
Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme . Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb
annaabi.ee 
