kinnitatakse mootori või töömasina võllile ja mis pöörlemisel sulgeb perioodiliselt valgusvoo pääsu fototajurile ning tekitab viimases perioodiliselt muutuva voolu, mille pulsatsiooni sagedus on võrdeline ketta pöörlemiskiirusega. Anduri täpsus sõltub impulsside arvust ühe pöörde kohta. Valgusvoo pulsatsioonisageduse suurendamiseks kasutatakse lisaks modulatsioonikettale mitmesuguse mustriga rasterplaate (vt / 7 /), mille pilud on modulatsiooniketta piludega võrreldes kaldu. Sel juhul läbib valgusvoog nii modulatsiooniketta kui ka rasterplaadi ning ühe pilu möödumisel tekib fototajuril mitu valgusvoo maksimumi ja miinimumi. Täpsetelt fotoelektrilistelt impulssandureilt saadakse 103...104 ja rohkemgi impulssi ketta ühe pöörde kohta. 3.5.2. Asendiandurid. Diskreetasendianduritena võib kasutada mitmesuguseid kontakt- ja kontaktivabasid teekonna- ja lõpplüliteid. Neid kasutatakse näiteks tsüklilise programmjuhtimise
kümnendarvule (kümnendarvu ülekanne tekib arvu 9 järel, neljakohalise kahendarvu ülekanne aga 11112 = 1510 järel). Tsüklilistest ehk peegeldunud koodidest on levinud nn Gray kood, mida rakendatakse positsioonjuhtimisega ajamite asendiandurites. Koodi eeliseks võrreldes teiste kahendkoodidega on see, et anduri lähimatele naaberasenditele (naaberarvudele) vastavad koodid erinevad teineteisest minimaalselt, s. t ainult ühe järgu võrra. Seega muutub kood anduri modulatsiooniketta liikumisel sujuvalt ning asendisignaali töötlevate loogikaskeemide lülituste arv on minimaalne, mis suurendab seadmete töökindlust. Ühikkoodi kasutakse juhul, kui mingit füüsikalist suurust iseloomustab impulsside arv, näiteks kui asendit määratakse impulssanduri impulsside loendamisega. Tähtsad on vigu avastavad ning vigu korrigeerivad koodid, mida nimetatakse veatõrjekoodideks. Seoses informatsioonitehnika arenguga on oodata nende koodide üha laiemat rakendust
annaabi.ee 
